Eestimaa Rohelised nõuavad kõige levinuma putukamürgi keelustamist

Viljapõlde pritsitakse sageli glüfosaadiga, mis võib maailma terviseorganisatsiooni andmetel vähki tekitada. Foto: Erik Prozes

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.

Inimesel vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks, teatas erakond Eestimaa Rohelised.

Eelmisel aastal teatas maailma terviseorganisatsiooni juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur, et glüfosaat tekitab tõenäoliselt vähki ja kahjustab pärilikkusainet DNAd.

Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt, kes analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid, 2001. aastast USAs, Kanadas ja Rootsis tehtud teadustöid. Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid ja kasvajaid katseloomadel. Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelustanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Züleyxa Izmailova ütles, et glüfosaadipõhiseid umbrohutõrjevahendeid kasutatakse Eestis rohkem kui ühtegi teist taimemürki ja selle kasutamine üha suureneb. Tänaseks tuuakse seda taimemürki Eestisse igal aastal ligikaudu 200 tonni, mis moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole.

«Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist,» rääkis Izmailova.

Euroopa toiduohutusamet on aga maailma terviseohutuse organisatsiooni hinnangu arvestamata jätnud ja glüfosaadi tervisele ohutuks tunnistanud. Seetõttu on Euroopa komisjonil plaanis glüfosaadi kasutusluba veel 15 aastaks pikendada. Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba märtsi teisel nädalal seda otsust kinnitama.

Euroopa toiduohutusamet toetub eelkõige tööstuse enda uuringutele, millest on Eestimaa Roheliste sõnul kättesaadavad vaid üldsõnalised kokkuvõtted, samas kui uuringuid ennast tervisespetsialistidele reeglina ei näidata, viidates ärisaladusele. Rohelised on veendunud, et maailma terviseagentuuri sõltumatutele teadustöödele põhinev hinnang on usaldusväärsem, sest glüfosaadiga raha teenivad rahvusvahelised ettevõtted survestavad otsustajaid agressiivselt.

Hiljuti leiti lubatud kogusest palju rohkem glüfosaati tuntud Saksa õlledest, kuid sealsete ekspertide hinnangul on glüfosaat tervisele kahjulik vaid väga suurtes kogustes.