Lugeja küsib: kuhu pöörduda, kui kiirabi tegi vea?

Tallinna kiirabi auto Foto: Mihkel Maripuu

Lugejad on huvi tundnud selle vastu, kuhu pöörduda, kui kiirabi on teinud ravivea või muidu valesti käitunud. Vastab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Kogu tervishoiu süsteemis on sarnane kord, mis on üsna sarnane ka välismaal ravil käies: esimesena peab patsient pöörduma küsimuse või pretensiooniga selle raviasutuse poole, kust ta ravi sai. Isegi kui see on füüsilisest isikust ettevõtja. Raviasutustel on enamasti üldine e-maili aadress, kuhu see küsimus saata.

Selle alusel toimub raviasutuses kaebuse või küsimuse menetlus. Enamuses raviasutustes on eraldi kvaliteedi kontrolli osakonnad või spetsialistid, kes koos küsimuse aluse osakonna juhatajaga probleemi menetlevad.

Menetlus näeb enamasti välja nii, et kvaliteedi ekspert võtab lahti – tänapäeval enamasti elektroonilise – ravidokumendi, uurib saatekirju ja haigusele eelnenud visiite. Seejärel küsitleb ravi läbiviinud töötajaid, enamasti kirjalikus vormis ja siis tehakse koos vastava komisjoni või osakonna juhiga otsus vastava kaebuse osas.

Hinnatakse patsiendile osutatud abi vastavust kas konkreetsetele ravijuhistele või heale praktikale. Iga pöördumist menetletakse vigade vältimiseks sama rutiini alusel ja tulemustest teavitatakse patsienti.

Riiklikku järelvalvet teeb tervishoiu teenuse osutamise üle riigi terviseamet. Seal on vastav komisjon, kes koos erialaekspertidega analüüsib ja annab hinnangu. Protsess algab jällegi dokumentide analüüsist, asjaosaliste küsitlusest ja erinevate raviasutuste ekspertide arvamusest.

Seega tuleb kõigepealt pöörduda kiirabi enda poole, kasutades selleks ette nähtud e-posti aadressi ja kui sellest abi ei ole, tasuks pöörduda terviseameti poole.