/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/26/4905181t1h6e50.jpg)
Zika viirus võib esile kutsuda ka ohtliku, ent haruldase närvisüsteemi mõjutava Guillain-Barré sündroomi.
Zika viirus võib vallandada ohtliku sündroomi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniajakirjas The Lancet esmaspäeval avaldatud artikli autorid uurisid 2013. kuni 2014. aastani Prantsuse Polüneesias aset leidnud Zika viiruse puhangut, kirjutab BNS.
Analüüsi käigus avastati, et tollal nakatus Zika viirusesse ligikaudu 200 000 inimest ning haiglas tuvastati Guillain-Barré sündroom (GBS) 42 inimesel.
Epideemia ajal oli GBSi esinemine tavapärasest 20 korda kõrgem ning 90 protsendil juhtumitest oli patsient nädal varem nakatunud Zika viirusesse. Jälgi viirusest leiti kõikide patsientide verest.
GBS on haruldane haigus, mil immuunsüsteem ründab närve väljaspool pea- ja seljaaju. Selle tagajärjel nõrgeneb käe- ja jalalihaste töövõime.
Teadlaste sõnul pole veel selge, kuidas Zika GBSi täpselt vallandab.
Arenenud riikides sureb sündroomi tagajärjel umbes viis protsenti patsientidest ning veel umbes viie protsendi puhul on selle tekitatud kahju püsiv. Intensiivravi vajab rohkem kui veerand patsientidest.
Eesti terviseameti sõnul on Zika viirusnakkus endeemiliselt levinud Aafrikas, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Alates aprillist 2015 on täheldatud Zika viirusnakkuse epideemilist levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Zika viirusnakkuse haigustekitaja on ameti sõnul flaviviiruste hulka kuuluv Zika viirus, mis avastati 1947. aastal reesusahvil Ugandas. Zika viirusi levitavad Aedes liiki sääsed sääsehammustuse kaudu.
Võimalik seos Zika viirusnakkuse toimest rasedusele ja loote mikrotsefaalia tekkimise vahel on terviseameti sõnul uurimisel, kuid täiendavate andmete saamiseni soovitab WHO ja ECDC rasedatele või rasedust planeerivatele naistele mitte külastada Zika viirusnakkuse riskipiirkondi.