/nginx/o/2016/03/02/5113505t1h68dc.jpg)
Eile avaldatud terviseameti statistikast selgub, et kutsehaigestumine on jäänud viimasel kolmel aastal samale tasemele. Põhjuseks, miks töö endiselt paljude inimeste tervise rikub, võib olla varasemast suurem töötervishoiu nõuete rikkumine.
Üha sagedasem töötervishoiu nõuete eiramine põhjustab kutsehaigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsehaigestumine diagnoositi üle-eelmisel aastal 56 inimesel ja tööst põhjustatud haigestumine 135 inimesel, selgub eile avaldatud terviseameti statistikast. Kutsehaigusi põhjustavad kutsehaiguse loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid või töö laad, samas kui tööst põhjustatud haiguseks loetakse kõiki ülejäänud haigusi, mille põhjuseks on töökeskkonnas leiduvad ohud.
Kui kutsehaigestumine on jäänud viimasel kolmel aastal samale tasemele, siis tööst põhjustatud haigestumiste arv on eelmise aastaga võrreldes 55 haigusjuhtumi võrra vähenenud. 2014. aastal diagnoositi 100 000 töötaja kohta 9,0 kutsehaigestumise juhtu ja 21,6 tööst põhjustatud haigestumise juhtu.
Endiselt sagedase kutsehaigestumise oluliseks põhjuseks võib olla see, et tööandjad eiravad üha sagedamini töötervishoiu nõudeid. Kui 2009. aastal tuvastas tööinspektsioon ettevõtte külastuse käigus keskmiselt 3,4 rikkumist, siis 2014. aastal oli see näitaja juba 4,7. Esikohal on jätkuvalt probleemid töökeskkonna riskianalüüsi korraldamisega. Riskianalüüs puudus, oli puudulikult korraldatud või vajas täiendamist kokku 880 ettevõttes ehk igas kolmandas ettevõttes, mida tööinspektsioon külastas.
Töökeskkonna riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Töötajat tervisekontrolli suunates peaksid tööandjad aluseks võtma just riskianalüüsi. Kui see on puudulik, võib juhtuda, et töötervishoiu ohutuse teemad kerkivad ettevõttes üles alles siis, kui töötajal on juba tekkinud tervisekahjustus.
Nii nagu varasematel aastatel, diagnoosisid töötervishoiuarstid kutsehaigestumise sagedamini naistel – kutsehaigetest 68 protsenti olid naised ja 32 protsenti mehed. Meeste keskmine vanus haigestumise ajal oli 55,7 eluaastat, naistel 53,9 eluaastat. Kõige rohkem jäid tööl varitsevate ohtude tõttu haigeks traktoristid, klienditeenindajad, juuksurid, pakkijad, kokad, operaatorid, bussijuhid, raietöölised ja kondiitrid.
Kokku diagnoositi 187 erinevat kutsehaigust, millest lihasluukonna- ja sidekoehaigused moodustasid 74,3 protsenti ja närvisüsteemihaigused 13,3 protsenti. Kõige enam mõjutasid töökeskkonnast tulevad terviseohud käsi, mis jäid haigeks 51,1 protsendil juhtudest.