/nginx/o/2016/03/03/5116327t1h1754.jpg)
Kuulmiskahjustusega inimeste arv suureneb iga aastaga ning meedikute hinnangul võib kuulmiskahjustusega inimeste arv Eestis küündida 20 protsendini rahvastikust.
Karm tõde: iga viies eestlane kannatab kuulmiskahjustuse all (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimeseks vihjeks, et on vaja minna kuulmiskontrolli, on see, kui inimesele tundub juba mitmendat korda, et ta kuuleb küll, aga ei saa enam aru räägitavast. Tavaliselt ollakse selles olukorras segaduses, arvatakse et teised on hakanud segasemalt rääkima või televiisor mängib kuidagi vaiksemalt,» kirjeldab Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse esimees Külliki Bode. Sellisel juhul peab kindlasti pöörduma perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi kõrvaarsti juurde või kuulmiskeskusesse.
Levinumateks põhjuseks on müra, läbipõetud haigused, geneetilised häired ja vanusega kaasnev kuulmislangus. Kui kuulmiskahjustutega inimeste arv küünib 20 protsendini eestlastest, siis reaalselt kontrollis on käinud ja abivahendeid saanud tegelikest abivajajatest vaid kolmandik.
Uuringud on näidanud, et inimesed, kes on saanud abi professionaalidelt ning vajalikud kuulmisvahendid, on tervemad, vähem depressiivsed, magavad paremini ning elavad kauem. See on ka põhjus, miks Eesti vaegkuuljate liit kutsub inimesi üles tähelepanu pöörama nii enda kui lähedaste kuulmisele ning vajadusel panema kinni aja kuulmiskontrolliks.
Lisainfot kuulmisprobleemide või abi kohta leiab siit.