Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teeme kolesterooli enda sõbraks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sirje Niitra
Copy
Et kolesteroolitase ei seaks tervist ohtu, tuleks seda kontrollida vähemalt viie aasta tagant.
Et kolesteroolitase ei seaks tervist ohtu, tuleks seda kontrollida vähemalt viie aasta tagant. Foto: Vida Press

Kui arst võtab teemaks kolesterooli, arvavad paljud, et see ei tõota midagi head – nüüd peab end piirama ja pidevalt kontrollima hakkama. Mõnikord peabki, kui halb kolesterool võidutseb hea üle. Aga mis on hea ja mis halb kolesterool? Teeme selgeks!

Kolesterool ei ole meie vaenlane – tegu on rakuseinte asendamatu koostisosaga, mis reguleerib rakumembraanide läbilaskvust ja mida leidub paljude hormoonide koostises. Kolesteroolita oleks rakkude talitlus organismis häiritud ning keha ei suudaks toimida.

Kolesterool muutub ohtlikuks alles siis, kui tema tase on kõrgem, kui normid ette näevad. Kindlasti olete ka kuulnud, et on olemas hea ja halb kolesterool. Asi on selles, et inimese organismis olev kolesterool pärineb kahest eri allikast. Ligikaudu 70% moodustab kehaomane kolesterool, mida sünteesitakse peamiselt maksas, ülejäänu saame aga kehaväliselt ehk toiduga.

Tagasi üles