Sotsiaalmeedias ringlevast videost nähtav õunalt vahakihi mahakraapimine pole otseselt vajalik, sest vahade kasutamise ohutust hinnates eeldatakse, et õunu süüakse koos vahaga.
Kas vahatatud õunte paanikaks on põhjust?
3. märts 2016, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis selgitas, et töötlemata toidus, nagu õunad, on lisaainete kasutamine rangelt piiratud ning kõikide toidus kasutada lubatud lisaainete ohutust on hinnatud.
Lisaaineid lubatakse kasutada inimese tervisele ohutuks loetud koguses. EFSA (Euroopa toiduohutusamet) hindab lisaainete tarbimist konservatiivsel meetodil ehk arvestab halvemat stsenaariumi, sest sellise hindamisega on kaetud ka äärmuslikumate tarbimisharjumustega tarbijad.
Euroopa Liidus reguleerib lisaainete kasutamist määrus 1333/2008, mis kehtestab kasutada lubatud lisaainete nõuded. Toidugrupis 4.1.1 Värsked terved marjad, puu- ja köögiviljad on lubatud lisaained pinnatöötluseks näiteks: E 473-474 rasvhapete sahharoosestrid ja sahharoglütseriidid, E901 valge ja kollane meevaha, E 902 kandelillavaha jt.
Enamiku vahade kasutusel puudub piirnorm, nende kasutamine on lubatud hea tootmistava kohaselt vajalikus koguses. Üldiselt lisaainele ei kehtestata piirnorme, kui tegemist on üldtuntud ohutu ainega.
«Kui te õunu pesete, eemaldate sellega osa vahakihist, kuid vahade kasutamise ohutust on hinnatud nii, et õuna pealt pole vaha eemaldatud ja eeldatakse, et tarbija sööb õunu koos vahaga,» rääkis Leis.
Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist soovitab õunu siiski pesta, sest poes või kauba transportimise käigus võib õuntele koguneda mustust, prahti või patogeenseid mikroorganisme.
Leis tõdes, et õunte söömisel on eeldatav kasu vitamiinide ja toitainete näol siiski suurem kui kahju ning jälgida tuleks Eestis kehtivaid toidu- ja toitumissoovitusi.Toitumissoovituste kohaselt soovitatakse päevas süüa kolm portsjonit puuvilju või marju. Puuviljad, marjad ja köögiviljad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, kuid vähe rasvu ning annavad suhteliselt vähe energiat.
Это видео может сберечь ваше здоровье и здоровье ваших детей и...Ребята! Просьба сделать максимальный репост! Это видео может сберечь ваше здоровье и здоровье ваших детей и близких! Реальная история, произошедшая с нами! Пожалуйста, проинформируйте об этом своих родственников, "Нравится", а потом "Поделиться".
Posted by Узнал сам - расскажи другому on 27. veebruar 2016. a.