Alumiinium kaenla all, mineraalõli nahal – mida kosmeetika tegelikult sisaldab?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Habemeajamisvahus leiduv naatriumlaurüülsulfaat võib nahka ärritada.
Habemeajamisvahus leiduv naatriumlaurüülsulfaat võib nahka ärritada. Foto: Chris Robbins/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kuigi kosmeetika tootjad lubavad sageli veatut nahka ja võrratuid juukseid, ei tee nende tooted sageli lubatud imesid. Võib-olla ei tundugi see nii hull, kuid tõsisem on probleem siis, kui mõni ilutoodete koostisosadest osutub mürgiseks.

Raske on uskuda, et higistamist taksitavas deodorandis või nahka pruunistavas kreemis olevatel kemikaalidel ei ole ühtegi kõrvaltoimet, kirjutab Zeit Online. Peale selle on kosmeetikatoodetes ka säilitusained, pehmendajad ja baasained. Tähelepanelikuks tuleks muutuda siis, kui koostisainete nimekirjas leidub järgmisi aineid.

Alumiiniumi soolad takistavad higistamist

Värske higi koosneb peamiselt veest ja ei lõhna millegi järgi. Kui nahas leiduvad bakterid asuvad seal lagundama rasvhappeid, tekkivad sipelg- ja võihape. Siis hakkab higi lõhnama happeliselt ja kõige hullemal juhul tekkib nii-öelda «juustulõhn». Deodoranti peetakse vajalikuks just eelkõige seetõttu, et tavaliselt on see lõhn teistele inimestele ebameeldiv.

Hea deodorant mitte ei lõhna tugevamini kui higi, vaid ka peatab higi tootmise. Sellega kaasneb aga üks oht. Higi tootmise kunstlik peatamine võib põhjustada põletikku, mis tekkib sageli kaenlaaluste karvade juurte juures, kui kaenlaaluseid lisaks ka raseerida. Seega on 48-tunnist kaitset lubaval deodorandil ka oma varjuküljed.

Eriti palju on räägitud alumiiniumisooladest, mis sulgevad nahas kanalid, mille kaudu higi kehast välja jõuab. Kui pakendil on näiteks kirjas alumiiniumklorohüdraat, siis tasuks enne toote ostmist hästi järele mõelda. Ei ole küll üheselt kindlaks tehtud, kas need soolad tõstavad vähki või Alzheimeri tõppe haigestumise riski, kuid Euroopa toiduohutusameti sõnul ei tohiks 60 kilogrammi kaaluv inimene päevas tarbida rohkem kui 8,6 mikrogrammi alumiiniumit. Inimesed, kes kasutavad alumiiniumsooladega deodorante, ületavad tavaliselt selle piiri. Eriti palju jõuab neid aineid organismi kahjustatud naha kaudu – näiteks pärast raseerimist. Kuna alumiiniumisoolasid leidub ka toiduainete pakendtes ja lisaainena erinevates toitudes, võib selle kogus kiiresti soovituslikud piirid ületada.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et looduslikud soolapulgad ei ole tavaliselt sobiv alternatiiv. Need koosnevad alumiiniumkaaliumsulfaadist ja sisaldavad veelgi rohkem alumiiniumit kui kunstlikest ainetest koosnevad higistamisvastased vahendid.

Naatriumlaurüülsulfaat annab rohkem vahtu

Hambapasta, šampoon, raseerimisvaht ja meigieemaldusvahend – peaaegu kõik, mis veega kokku puutudes vahutama hakkab, sisaldab tensiite. Paljud inimesed on veendunud, et just vaht teeb naha tõeliselt puhtaks. See peab ka paika, sest tensiidid lahustavad mustust. Rasva sisaldavad ained lahustuvad nende abil vees. Sama põhimõttega eemaldab näiteks ka pesuvahend riietelt mustuse. Kuid see sama tensiide, nagu näiteks naatriumlaurüülsulfaati, sisaldav vaht võib tundlikku nahka ärritada.

Metüül- ja etüülparabeen hävitavad pisikuid

Kreemipotsikud, kuhu pistame iga päev paljad näpud, on pisikutele heaks kasvupinnaks. Sarnane on olukord puudritopside, deodorantide ja huulepulkadega. Selleks, et kosmeetika hallitama ei läheks ega bakteritega saastuks, lisavad tootjad neile säilitusaineid. Üks näide nendes on parabeenid, mida pannakse paljude kosmeetikatoodete sisse, sest enamik inimesi talub neid hästi.

Kahtlustatakse, et parabeenid mõjuvad keha hormoone kahjulikult. Seda on näidanud loomakatsed, mille tulemused kehtivad teatud piirides ka inimeste puhul. Arvatakse, et kõige hullemal juhul võivad parabeenid mõjutada meeste viljakust ja seemnerakkude arengut häirida. See ei ole küll tõestatud ja parabeene peetakse üldiselt väikeses koguses ohutuks, kuid ettevaatuseks võib siiski põhjust olla.

«Hormoone mõjutavate ainetega on kahjuks just nii, et nende kahjulik toime ei sõltu kogusest. Olulisem on see, millal nendega kokku puututakse, näiteks, kas see toimub raseduse ajal,» rääkis Ulrike Kallee Saksamaa keskonnakaitseseltsist Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland. Kuna loomkatsed näitavad, et parabeenid võivad lootele kahjulikult mõjuda, nõuab keskonnakaitseselts nende keelustamist.

Mõned keemikud hoiatavad siiski parabeenide paanilise kartmise eest. Kui parabeenid keelustada, toovad tootjad turule uued säilitusained, mis võivad olla veelgi ohtlikumad. Pealegi ei ole tiste säilitusainetega veel nii palju katseid tehtud, mistõttu võib tõusta ka maailmas tehtavate loomkatsete arv.

Vedelad parafinid aitavad naha elastseks muuta

Huulepalsamid, meik ja nahahooldustooted peaksid olema kreemjad. Seepärast sisaldavad need sageli parafine – taimeõli odavamaid alternatiive. Parafinid katavad justkui kilena nahka ja ummistavad poore. Aja jooksul võivad need kehas koguneda ja koguni organites, nagu näites maksas, põletikku tekitada. Kahtlustatakse ka, et parfinid võivad vähki tekitada. Väikestes kogustes peetakse parafine siiski ohutuks ja seetõttu on nende kasutamine kosmeetikatoodetes küll piirväärtustega piiratud, kuid mitte keelatud

Kõiki kahjulikke aineid pakendilt ei leia

Sugugi mitte kõik kosmeetikas leiduvad koostisained ei ole sinna tahtlikult sattunud. Näiteks on šampooni ja dušigeeli pudelites ning hambapastatuubides ftalaate, mis muudavad pakendid paindlikuks ja võimaldavad sealt sisu välja pigistada. Kui pakendid puutuvad kokku rasvaste või õliste ainetega, siis mõned falaadiosakesed lahustuvad ja sattuvad toodetesse. Samas aurub neid materjalidest. Küünelakkidele lisatakse ftalaate tahtlikult, selleks et need kauem pel püsiksid ja et neid oleks ka parem küüntele kanda.

Ka pakendi paindlikuks muutvad ained võivad mõjutada hormoone. Mõned neist on Euroopa Liit juba keelustanud. Saksamaa keskkonnaameti uuringust selgub ka, et parabeenidega puutuvad tervisele ohtlikult kokku ka lapsed ja teismelised. Selle põhjuseks ei ole tõenäoliselt kosmeetika, vaid näiteks toodete pakendid, plastikpudelid ja plastiknõud, milles sisalduvad paindlikkust tõstvad ained mõjutavad kõik koos organismi ja vahel isegi tugevdavad üksteise mõju. Seetõttu hoiatab nende eest ka maailma terviseorganisatisoon WHO.

Ohtude vältimiseks uuri ilutooteid enne ostmist põhjalikult

Paljude kosmeetikatoodetes või nende pakendites leiduvate ainete kohta, mis võivad tervisele ohtlikus osutuda, on sageli liiga vähe andmeid, et otsustada, kas need on kahjulikud või mitte. Seetõttu ei ole neid ka enamikes usaldusväärsetes kahjulike ainete nimekirjades. Näiteks siis, kui mõni toode on tõstnud vähiriski loomadega tehtud katses, peetakse seda tavaliselt inimestele siiski ohutuks.

Lisaks on tootjatel küll kohustus ohtlikke kemikaale sisaldavad tooted märgistada – näiteks on leegi kujutis tuleohtlikul juukselakil – ja pakendile ka märkida, millest selle sisu täpselt koosneb, kuid täpsed kogused on saladus, mida ettevõtted avaldama ei pea. Abiks on siiski see, et ained, mida toode kõige rohkem sisaldab, on koostisainete nimekirjas ees pool.  Näiteks kui kreem koosneb peamiselt mineraalõlidest, on need ka nimekirjas päris üleval ära märgitud.  

Mida kauem toode turul on olnud, seda tõenäolisem on, et see on ohutu, sest toodetega tehakse nende ohutuse kontrollimiseks pidevalt katseid. Kui kahtled, kas mõni ostetud ilutoode on ikka ohutu, siis tasub selle kohta lähemalt uurida nii pakendilt kui ka internetist.

Neil, kellel ilmnevad pärast seebi, kreemi või mõne muu ilutoote kasutamist tõsised kõrvalmõjud, peaksid kohe arsti poole pöörduma. See, et nahk mõne toote suhtes tundlik on, ei tähenda aga tingimata, et seal leidub kahjulikke aineid. Tegemist võib olla ka allergiaga muidu täiesti ohutu aine vastu. Sageli sõltub keha reaktsioon ka naha- ja juuksetüübist.

Tagasi üles