Sotsiaalministeerium lubab digiregistratuuri aktiivselt käsile võtta

Kui seni saab apteegist ravimeid digiretseptiga, siis peagi peaks saama ka arsti vastuvõtule digitaalselt registreerida.

FOTO: Peeter Langovits

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo eelistab üleriikliku ühtse digiregistratuuri loomisel tsentraalse lahenduse asemel päringupõhist ning loodab, et kõikide osapoolte kokkuleppe saavutamisel saab vähemalt ühe etapi toimivast lahendusest juba sel aastal valmis. 

Aastateks toppama jäänud üleriikliku digiregistratuuri projektile, mille puhul peaks patsient saama võimaluse ühest kohast broneerida arstivisiidi aega mis tahes Eesti haiglasse, tõotab Ain Aaviksoo plaanide kohaselt lõpuks tulla ka lahendus, kirjutab Med24. Kui seni ei ole haiglad olnud ühtse digiregistratuuriga liitumisest eriti huvitatud, siis uue plaani kohaselt oleks lähenemine veidi teistsugune nii tehnilise lahenduse kui ka haiglate motiveerimise koha pealt.

Aaviksoo selgitas, et kui senise lähenemise kohaselt sooviti luua ühtset süsteemi, kuhu kõik Eesti haiglad kõik oma vabad ajad üles laevad, siis tema pooldab pigem päringupõhist lahendust, mille puhul kesksest süsteemist tehakse eraldi päringud kõikidele teenuseosutajatele, kes peavad sisemiselt oma registratuure.

Lisaks on tema sõnul käsil kogu arendusprotsessi muudatus, mis tähendab arenduste etapiviisilist realiseerimist, kus iga järgmine etapp sõltub sellest, millise tulemuseni jõutakse eelnevaga. «Selle tõttu on meil praegu käsil digisaatekirja projekti ümberpööramine sellesse uude kultuuri – see on osa esialgsest digiregistratuurist ja vahepeal on ka e-konsultatsioon nii-öelda samasse teenusteperekonda lisatud. Mõte on selles, et me vaatleme neid kolme teenust koos, küll erinevate teenustena, aga nad adresseerivad sama küsimust – kuidas patsient liigub erinevate teenuseosutajate vahel. Nad aitavad erineval moel seda logistikat paremaks, kiiremaks ja tõhusamaks teha,» rääkis Aaviksoo.

Otsus selle kohta, milline peaks olema tulevase digiregistratuuri tehniline lahendus, ei ole aga praeguseks veel tehtud. Enda eelistust, mille puhul teenus võimaldab kõikide haiglate oma registratuuridele päringu kaudu ligi pääseda, võrdleb Aaviksoo booking.com’i ja teiste sarnaste otsingusüsteemidega, mida kasutatakse hotellide või lennupiletite broneerimiseks.

Kahel erineval tehnilisel lahendusel on asekantsleri sõnul oma puudused ja oma voorused. Nad adresseerivad erinevate osapoolte peamisi ootusi, mis on digiregistratuuriga seotud erinevalt. Aaviksoo rääkis, et kui patsiendid soovivad kiiremat ligipääsu arstile ja lihtsat ülevaadet selle kohta, kus saab sobiva aja broneerida, siis haiglad saada patsiente ja nende seas ka head mainet. Seetõttu sooviksid haiglad võimalikult detailset ja reaalajalist ülevaadet sellest, mida haiglates tehakse, selleks et lepinguläbirääkimised oleksid tõhusamad.

Põhjus, miks digiregistratuur seni tegemata on, peitub Aavikso sõnul selles, et see, kuidas erinevad osapooled oma huvid realiseeritud saavad, ei ole tegelikult kokku lepitud või selgeks vaieldud. Kõige nutikam lahendus oleks Aaviksoo sõnul selline, mida tehakse järk-järgult ehk et põhimõtteliselt võimaldab kontseptsioon kõikide osapoolte eesmärke saavutada, aga esimene versioon digiregistratuurist lahendaks näiteks ära patsientide huvid, teine haiglate ja kolmas haigekassa omad, või siis toimuks see kõik mingis teises järjekorras.

Mis puutub patsientidele muret tegevaid eriarsti järjekordi, siis digisaatekirjad Aavikso sõnu eriarstide pikkade järjekordade probleemi küll üksi ei lahenda, kuid  kui neid rakendada koos e-konsultatsiooniga, võivad järjekorrad lüheneda küll.