Uuring: põdura tervisega on nii ajateenistusse minejad kui ka nende ülemused

Kaitseväe õppused võivad olla stressirohked.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui kolmandik noormehi on nii viletsa tervisega, et kaitseväkke üldse ei kõlba, siis iga kümnes kadett on depressioonis ning kutselised kaitseväelastel pooltel pole kuulmine korras.

«Tundub, et kolmandik ongi see määr, millega tuleb meil armeekõlbulike noormeeste osas arvestada – midagi pole teha, sest töö on ju tellija materjalist,» rääkis Pealinnale  tervise arengu instituudi (TAI) spetsialist Leila Oja, kelle sõnul ei vasta 28% kaitseväeteenistuse eas noormeestest oma tervisliku seisundi poolest kaitseväes esitatavatele nõuetele. Lisaks vabastatakse veel viiendik teenistusse võetutest sealt tervise tõttu ennetähtaegselt.

Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni andmetel kimbutavad noormehi erinevad probleemid – lihas- ja sidekoe probleemide tõttu ei sobi armeesse 38 protsenti inimestest, 25 protsenti on psüühikahäired ning seitsmel protsendil jääb teenistusest kõrvale vigastuste ja mürgistuste tõttu.

«Me kahjuks ei tunne seda inimest, kellega me tahame oma riiki kaitsta,» tõdes ka kaitseväe ühendatud õppeasutuse rakendusuuringute keskuse spetsialist Sten Allik.

Alliku arvates oleks ainus võimalus teha igal aastal pidevat uuringut nende noorte seas, keda me armeesse ootame. «Tähelepanuta ei tohi jätta ligi 20 000 reservväelast, et ei juhtuks nii, et reservkogunemisele kutsutakse inimene, kellel on südamestimulaator,» ütles Allik.

Ei kuule hästi

Tartu ülikooli dotsendi Hans Orru tegevteenistujate seas tehtav uuring näitab, et teenistujate suureks probleemiks on ka ülekoormus ja ületöötamine. Ligi pooled vastajatest väitsid, et peavad töötama enam kui 40 tundi nädalas ja hoidma kiiret töötempot, samuti ei informeerita neid varakult ümberkorraldustest ja see võib tekitada stressi. Probleeme on ka kadettidel, sest tervelt 12 protsenti tunnistas, et neil on tugev ülekoormus ja depressioon.

Lisaks on pea pooltel Eesti tegevväelastest diagnoositud kuulmislangus kõrgete helide osas, ligi 35 protsenti kurdab silmade ärrituse üle, 28 protsenti vaevab seletamatu väsimuse käes ning kolmandikule teeb muret jalgade higistamine.

Nüüdisaegsetest materjalidest  rõivad ja kuivad jalad

Kuigi kolmveerand teenistujatest on oma töökeskkonnaga  rahul, tahavad paljud tegevteenistuses olijad, et töörõivad oleksid parimatest nüüdisaegsetest materjalidest, mitte aga odavamatest kangastest, ning saapad võiks olla coretexiga, nii et jalad jääksid kuivaks. Kuna see probleem on lahendamata, ostavad mõned tegevteenistujad endale ise sobilikud saapad jms. Tegevteenistujaid häirib ka fakt, et nii 30 miinus- kui ka 30 plusskraadiga kandmiseks on peaaegu ühed samad riided.

Populaarne

Tagasi üles