T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riik maksis kümme aastat surnud inimese abivahendi eest

Heilika Leinus
, reporter
Riik maksis kümme aastat surnud inimese abivahendi eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riik on seni maksnud paljude surnud inimeste abivahendite eest.
Riik on seni maksnud paljude surnud inimeste abivahendite eest. Foto: Bassam Khabieh/Reuters/Scanpix

Pärast teenusmahulepingute kaotamist on sotsiaalkindlustusametil võimalik kontrollida abivahendite tehingute õiguspärasust. Selgus, et riik on aastate jooksul maksnud kinni paljude surnud inimeste abivahendid.

Riikliku abivahendite uus korraldus, mis koondab teenuse sotsiaalkindlustusametisse, hakkas kehtima tänavu jaanuaris. Alates jaanuarist ei ole abivajaja enam seotud maakondliku eelarve ega abivahendi vajajate arvuga ning kaotatud on senised ettevõtete teenusmahulepingud. Seoses uue korraga on sotsiaalministeeriumil võimalik kontrollida ka abivahenditega tehtud riiklike tehingute õiguspärasust.

Jaanuarikuu tehingute kontrolli käigus tuvastati 68 abivahendi kompenseerimise arvet surnud isikute eest. «Kontrollimisel selgus, et enne abivahendite süsteemi muutust on riik näiteks tasunud ühe surnud inimese abivahendi eest ligi kümme aastat. Uue süsteemi rakendumisel on võimalik kontrollides ja ka järele kontrolli tehes kõik sellised ebakõlad välja selgitada, tagades nii, et riigi abi jõuab edaspidi kindlasti sinna, kus seda tõeliselt vajatakse,» selgitas Merlin Veinberg.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu rääkis, et tehingutega seotud rikkumised on võimalik välja selgitada eelkõige seetõttu, et nüüd liigub raha koos inimesega. «Kui enne liikus raha maavalitsuste kaudu, siis nüüd on igale inimesele ette nähtud kindel rahasumma. Inimene läheb abivahendi saamiseks talle sobivasse ettevõttesse ja see ettevõte vastutab selle eest, et kõik on õiguspärane. Omalt poolt saame aga nüüd kontrollida, kas need inimesed ka tegelikult olemas on.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul näitavad tuvastatud rikkumised uue süsteemi eeliseid. «Abivahendite reformi esimesed päevad tänavu jaanuaris olid valulikud ja neist peab õppima, kuid juba esimene statistika tõestab, et reform tervikuna on samm õiges suunas,» on Kuuse veendunud. «Eesti sotsiaalsektor vajab hädasti reforme ning uuenemine saab kindlasti olema ka valulik.»

Asekantsleri sõnul on tänastel andmetel 59 surnud inimest, kelle abivahendite eest riik seni maksis, siit ilmast lahkunud varem kui eelmise aasta detsembris. Kõige rohkem paistab aga silma juba 2006. aastal surnud inimese juhtum. Kuuse sõnul on rikkumiste põhjuste väljaselgitamiseks alustatud info kogumist, millest on teavitatud ka maavalitsusi. «Uue korraldusega on meil nüüd kindlus, et vahendite kasutus on Sotsiaalkindlustusameti poolt kontrollitud ja riigi rahaline tugi ei kao musta auku,» rääkis ta.

Abivahendi saajaid oli jaanuari tehingute põhjal 11 430, neist tööealisi  1526. Erimenetluse otsuseid tehti esimesel kuul kokku 545. Kinnitatud tehingute osas on eelarvest kulunud 707091,39 eurot, sealjuures riigieelarvest 442713,43 eurot ning Euroopa sotsiaalfondi vahenditest 264377,96 eurot. Tehingute numbrid muutuvad jooksvalt, sest toimub pidev menetletud tehingute järelkontroll, enne nende saatmist teenusepakkujale.

Märksõnad
Tagasi üles