/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/11/24/271506t1h1b70.jpg)
Suitsidoloogia instituudi tegevjuht ja teadur Merike Sisask soovitab pühadeaegse ja -järgse stressi vältimiseks püüda säilitada tavapärane elurütm ja mõelda sellele, et elu jätkub ka pärast pühi.
Teadlane: elu jätkub ka pärast pühi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlase sõnul tuleks pühade ajal säilitada tavapärane unerütm ning mitte liialdada ei alkoholi, toidu ega kingitustega. «Pole vaja planeerida jõuluperioodiks aasta jooksul kuhjunud tegemata tööde ärategemist ega kumuleerunud konfliktide lahendamist. Elu jätkub ka pärast pühi,» õpetab ta.
Ootused teistele, iseendale ja olukorrale enda ümber võiksid jääda realistlikuks. Ja kuigi jõulude ajal räägitakse palju teistest hoolimisest ja lähedastega suhtlemisest, ei ole vaja karta üksindust.
«Üksi olemine on võimalus puhata, mõelda, hingeliselt puhastuda, olla ilma välise surveta SINA ISE osana suurest maailmast. Elu ei pea olema karussell, mille tuled vilguvad ja mis aina kiiremini pööreldes paneb pea ringi käima. Elu võib olla ka mõnus tugitool, millele omatahtsi jalaga vaikselt hoogu lükata,» ütleb Sisask.
Tema sõnul on inimeste meeleolul ja riskikäitumisel on sesoonsed kõikumised, kuigi aastaaeg, kuu ja nädalapäev pole peamised mõjutegurid. Näiteks suitsiidikatseid on mõnevõrra vähem vahetult enne ja sagedamini vahetult pärast suuremaid pühi, sealhulgas ka jõulusid.
Seda on seletatud eelkõige psühholoogiliste mehhanismidega – pühadeaeg võib olla stressirohke periood seoses muutustega tavapärases unerütmis, seoses tavapärasest suurema alkoholipruukimisega, peretülidega, finantsiliselt pingelise olukorraga, kuid samuti pettumustega, mis on seotud ebarealistlikult kõrgetest rõõmu ja harmoonia ootustest.