Kes on Eesti n-ö keskmine süstiv narkomaan?

Enamik süstivaid narkomaane saab puhtaid süstlaid spetsiaalsest vahetuspunktist.

FOTO: Toomas Huik

Viiendik Eesti 18‒74-aastastest elanikest on elu jooksul tarvitanud narkootilisi aineid, kaheksa protsenti neist oli seda teinud korduvalt. Kõige sagedamini tarvitatav narkootikum oli kanep, seejärel amfetamiin, ecstasy, kokaiin ja hallutsinogeensed seened, selgub Euroopa narkoseire keskusele Eesti poolt esitatud raportist.

  • Keskmiselt alustati narkootikumide (v.a kanep) tarvitamisega 18-aastaselt.
  • Süstivad narkomaanid on peamiselt mehed, kuid  mõnevõrra on kasvanud naiste osakaal – 17%-lt 2005. aastal 23%-ni 2013. aastal.
  • Samuti on kasvanud süstivate narkomaanide keskmine vanus – 24 aastalt 32 aastani.
  • Esimesteks narkootilisteks aineteks (v.a kanep) olid kõige sagedamini amfetamiin (57%), efedriin (10%) ja ecstasy (9%).
  • Esimest korda süstiti keskmiselt 20 aasta vanuselt ja keskmine süstimisstaaž on 12 aastat.
  • Viimase nelja nädala jooksul oli peamisteks süstitavateks narkootikumideks fentanüül (78%) ja amfetamiin (20%).
  • Viimase nelja nädala jooksul sai 64% uuritavatest puhtaid süstlaid ja/või nõelu peamiselt süstlavahetusprogrammist, 23%  hankis neid enamasti apteegist.
  • Enam kui pooled  uuringus osalenutest olid elu jooksul saanud narkomaaniaravi.
  • Elu jooksul oli HIV-testi teinud 94% uuritavatest.
  • HIV-positiivseks osutunud narkomaanidest 88% olid sellest juba teadlikud.
  • HIV-positiivsetest ligi kolmveerand  oli elu jooksul võtnud antiretroviirusravimeid.
  • 68%  narkomaanidest  oli elu jooksul olnud vanglas, nendest 37% oli vanglas olles süstinud narkootikume.
  • Uuritavatest 68%  oli elu jooksul üledoseerinud teadvuse kaotuseni.

Allikas:  2013. aastal Tallinna süstivate narkomaanide seas läbiviidud uuring, mille kokkuvõte ilmus Euroopa narkoseire keskusele esitatud raportis.