Esmasesse psühhoosi haigestuvad igal aastal sajad noored

Psühhoos on raske psüühikahäire, mille ajal võivad toimuda muutused näiteks inimese mõtlemises või käitumisest. võib seda muutustena inimese mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises. Foto: Panther Media/Scanpix

Tallinna vaimse tervise keskuse juht Merike Otepalu sõnul haigestub igal aastal esmakordselt ligi 400 noort inimest esmasesse psühhoosi ja neist umbes 200 Tallinnas.

Eelmisel aastal alustas Tallinn uue teenusega, psüühikahäiresse esmahaigestunud noorte toetusprogrammiga, mis peaks aitama esmast psühhoosi kogenud noorel võimalikult sujuvalt tagasi tavaellu naasta, kirjutab Pealinn.

«Varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat,» ütles Otepalu.

Tema sõnul on esmase psühhoosi puhul äärmiselt oluline see, mis juhtub pärast seda. «Meil on seni olnud nii, et haigestunu läheb haiglaravilt koju, keskkonda, kus probleemid tekkisid, ning keegi ei jälgi, kuidas tal seal läheb,» rääkis keskuse juht ning lisas, et paraku näitab kogemus, et hinnanguliselt pooled haigestunutest ei jätka iseseisvalt ravimite tarvitamist peale haiglaravi. See omakorda tähendab, et haigus muutub suurema tõenäosusega krooniliseks.

Otepalu sõnul puudub haigekassa süsteemis kohustus neile inimestele haigestumisjärgselt teenust pakkuda, samas sotsiaalsüsteemini info tihti ei jõua.«Samas näitab maailmapraktika, et 75% haigestunutest on taastumisprognoosiga – õige, varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat,» lisas ta.

Et täita tühja auku psüühikahaigete inimeste rehabiliteerimisel, avati möödunud aasta sügisel Iru noortemaja, mis on mõeldud psühhootilisse häiresse haigestunud noortele vanuses 18-35. Majas on 18 kohta ning igale inimesel on omaette möbleeritud tuba. Majas on neli ühiskööki, jõusaal ja puhkeruumid, sest keskkond on taastumiseks äärmiselt oluline.

Lisaks töötab noortemajas kuus tegevusjuhendajat ja rehabilitatsioonispetsialistid ning kaks korda nädalas ka jõusaalitreener. Teenuse saaja tasub eluruumi kommunaalkulud.

Loe artiklit täismahus Pealinnast.