Kümme põhjust, miks imetamine on kasulik emale ja lapsele

Imetamisel on kõige olulisem ema ja lapse koostöö.

FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/PA Images/Scanpix

Kuigi sageli nähakse imetamises pelgalt lapse toitmisega seotud tegevust, tähendab see protsess tavaliselt palju enamat. Seejuures on ema ja lapse omavaheline koostöö väga oluline.

Imetamise puhul on oluline, et ema usaldaks iseennast ning usuks, et rinnapiim on tema lapsele parim, kirjutab Terviseuudised. Juba pikki aastaid on tehtud uuringuid rinnapiima koostise ja imetamise kohta, millest on selgunud, miks imetamine on kasulik nii emale kui ka lapsele. Järgnevalt on loetletud kümme kõige olulisemat põhjust, miks last tasub rinnaga toita.

1. Rinnapiim on unikaalse koostisega

Rinnapiim sisaldab hormoone, kasvufaktoreid ja antikehasid, mis pärinevad ema organismist juba raseduse ajast ja mida toodetakse edaspidi juurde. Kui ema puutub imetamise ajal kokku mõne viirusega, siis hakkab organism haigusest paranemiseks tootma antikehasid, mis jõuavad rinnapiima kaudu ka lapseni ja kaitsevad teda ema viiruste eest. Rinnapiim sisaldab ka kõiki lapse arenguks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.

2. Rinnapiim tagab loomuliku kaitse nakkuste vastu

Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem veel välja kujunemata, mistõttu ohustavad teda paljud nakkused. Rinnapiim sisaldab leukotsüüte ning mitmeid nakkusvastaseid faktoreid, mistõttu rinnaga toidetud lapsed haigestuvad näiteks vähem hingamisteede ja seedetrakti nakkustesse.

3. Rinnast imemine arendab vajalikke lihaseid

Rinnast imemine arendab lihaseid, mis hoiavad kuulmetõrve avatuna, soodustavad õige hambumuse teket ja kõne arengut. Rütmilise imemisliigutusega treenitakse lihaseid nii, et imemisliigutused ulatuvad kuni kõrvade ning meelekohani.

4. Rinnapiim on vajalik paljude elundite arenguks

Rinnapiim ja imetamine on vajalikud aju, kesknärvisüsteemi ja nägemiselundite arenguks. Rinnapiima üheks iseloomulikuks koostisosaks on pikaahelalised rasvhapped, mida on järjest enam on seostatud närvisüsteemi arengu ja lapse kõrgema intelligentsusega.

5. Väheneb ülekaalu risk edasises elus

Uuringud näitavad, et teismeliste ja täiskasvanute ülekaalulisus väheneb 15–30 protsenti, kui neid on toidetud rinnapiimaga. Iga rinnaga toidetud lisakuu vähendab ülekaalulisuse riski neli protsenti.

6. Väheneb diabeedi risk edasises elus

Kui last on toidetud rinnaga vähemalt kolm kuud, väheneb I tüüpi diabeedi esinemine 30 protsenti ning II tüüpi diabeedi esinemine väheneb kuni 40 protsenti.

7. Sünnitusjärgne taastumine on kiirem.

Rinnaga toitmise üheks juhtivaks hormooniks on oksütotsiin, mis muuhulgas soodustab sünnitusjärgset taastumist,  kohanemist ning annab emale heaolutunde.

8. Last rinnaga toitnud ema on tervem

Kui naine on elu jooksul last imetanud vähemalt 12 kuud, siis väheneb tal risk haigestuda kõrgvererõhutõppe, diabeeti, südame- ja veresoonkonna haigustesse ning munasarja- ja rinnavähki.

9. Ema ja laps saavad lähedasemaks

Kujuneb välja ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mis pakub emale emotsionaalset rahuldus- ja lapsele turvatunnet. Ema-lapse sideme kujunemiseks on vajalik vahetu sünnitusjärgne kontakt ning esimene imetamine.

10. Beebid nutavad vähem ja emad on tundlikud

Rinnapiimaga toidetud lapsed on pidevalt ema läheduses, nutavad vähem ning kasvavad ja arenevad kiiremini. Emadele on oluline teada, et kui nad iga kolme tunni järel last toidavad ja nii vähemalt kaheksa korda ööpäevas, siis teevad nad alati õigesti. Rinnaga tuleks last toita siis, kui esinevad nii-öelda näljamärgid. Näiteks võib laps pöörata pead ja suud kõrvale, pista sõrme suhu ja hakata seda imema või huuled torru ajada.

Loe täismahus artiklit ka portaalist Terviseuudised.

Tagasi üles