/nginx/o/2016/03/17/5168219t1h7875.jpg)
Sel gripihooajal on gripi tõttu surnud 17 inimest ja haiglaravi vajanud 723 inimest. Gripilaadsed haigused kimbutavad jätkuvalt lapsi ja vanemaealisi inimesi.
Grippi on surnud 17 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel kuulusid kõik sel hooajal gripi tõttu surnud 17 inimest riskirühmadesse ja siiani ei ole teada, et grippi oleks surnud ükski vaktsineeritud inimene. Grippi haigestus varasemast rohkem inimesi vaid Järva- ja Tartumaal, samas kui mujal jäi haigeks kas sama palju või varasemast vähem inimesi. Senisest vähem inimesi pöördus ka arstide poole.
Gripilaadsetesse haigustesse jäi eelmisel nädalal üle-eelmise nädalaga võrreldes rohkem kuni nelja-aastaseid väikelapsi (neli protsenti) ja vanemaealisi inimesi (16,6 protsenti). Ülejäänud inimestel õnnestus aga varasemast rohkem terveks jääda: 5–64-aastaste inimeste seas langes haigestumus 22 protsenti.
Kui väikelapsed jäidki haigeks eelkõige gripilaadsete viiruste tõttu, siis vanemaealised haigestusid peamiselt grippi. Laboratoorse kinnituse said 116 gripiviirust, neist 65 olid A- ja 51 B-gripiviirus.
Gripi tõttu on haiglasse sattunud juba 723 inimest ja kuna gripihooaeg ei ole veel läbi, võib see arv veelgi kasvada. Haiglaravi vajas möödunud nädalal rohkem vanemaealisi (65+) ja tööealisi (20–64) inimesi, kes moodustasid 45 protsenti kõikidest haiglaravi vajanud patsientidest.
Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 60 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist pooled olid vanemaealised, 28 inimest olid vanuses 29–64 ja kaks olid lapsed. Kolm haiglasse sattunud inimest olid eelnevalt terved ja ühe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, 54 intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu. Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame ja veresoonkonna haigused (53 protsenti), teisel kohal diabeet ja ülekaalulisus (16,6 protsenti).
Grippi haigestumuse intensiivsust võib terviseameti sõnul hetkel hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.