Kopsupõletikku tekitavat haigust on vähemaks jäänud

Tuberkuloosi on küll Eestis vähemaks jäänud, kuid oht sellesse haigusesse nakatuda on siiani suhteliselt kõrge.

FOTO: LUKE MACGREGOR/Reuters/Scanpix

Värskest raportist selgub, et Eestis on küll endiselt palju tuberkuloosihaigeid, kuid haigusjuhtude arv on võrreldes varasemate aastatega langenud.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse värske raporti järgi on Eesti esimest korda liikunud uute tuberkuloosijuhtude arvult nii-öelda punaste riikide alt välja, teatas tervise arengu instituut. See tähendab, et tuberkuloosi haigestumus on alla 20 haigusjuhu 100 000 inimese kohta, kuid oleme endiselt Euroopa regiooni 18 kõrge haigestumusega riigi seas.

Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.Eestis oli 2014. aastal 100 000 inimese kohta 18,7 tuberkuloosijuhtu, Euroopas keskmiselt 12,8, kõikudes riigiti vahemikus 2,5 juhust 79,7 haigusjuhuni.

Tervise arengu instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul langes esialgsetel andmetel 2015. aastal uute tuberkuloosijuhtude arv veelgi. «Kokku registreeriti mullu 218 tuberkuloosijuhtu, neist 169 olid esmakordsed haigestumised, 38 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid varem tuberkuloosi põdenud ja sellest paranenud ning 11 olid muud korduvravi juhud,» lausus Viiklepp. 2014. aastal oli haigusjuhtude arv 247.

Eelmisel aastal Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 51,7 aastat – noorim haigestuja oli 11-kuune ja vanim 88-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.

Nii maailma terviseorganisatsioon kui haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus on seadnud eesmärgiks tuberkuloosi haigestumise olulise vähendamise. Üheks võtmeküsimuseks selles on sotsiaalselt haavatavad grupid ja neile suunatult tegutsemine. Tuberkuloosist on enim ohustatud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – krooniliste haiguste põdejad (näiteks diabeet, vähkkasvajad ja nende ravi, kilpnäärme haigused ja kroonilised põletikud), HIV-positiivsed inimesed ning nakkusliku tuberkuloosihaige lähikontaktsed ja pereliikmed. Riskitegurid on ka alatoitumus, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine.

Tuberkuloosiregistri juhataja rõhutas, et tuberkuloosi haigestumise vähendamiseks Eestis on oluline haiguse võimalikult varajane diagnoosimine ja ravi kiire alustamine. «Meil on käimas uue diagnostika- ning ravijuhendi, samuti tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra väljatöötamine.»   

Eesti tuberkuloosivabaks muutmisele on pühendatud ka rahvusvahelisel tuberkuloosipäeval, 24. märtsil Tervise Arengu Instituudis peetav arutelu. Tuberkuloositeemaga seotud asutused ja organisatsioonid arutavad koos, kuidas tuberkuloosiravi korraldust arendada – millised on väljakutsed tuberkuloosiga võitlemisel, millist abi peaks nakatunutele lisaks pakkuma ning mis on kitsaskohad haavatavate gruppide ravis.

Värskeim info ja ülevaated tuberkuloosist Euroopas ECDC ja maailma terviseorganisatsiooni kodulehtedel.