Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/03/23/5185921t1h6c81.jpg)
Süljel on organismis väga tähtis roll: see niisutab suud, hoiab ära kaariese teket, kaitseb organismi bakterite eest, soodustab toidu neelamist ja seedimist ning aitab rääkida. Sülje puudus tekitab suukuivust ehk kserostoomiat, mis võib olla vägagi ebameeldiv, räägib Apotheka proviisor Margit Levandi.
Kuivast suust annavad tavaliselt märku kleepuv, kuiv tunne, raskendatud mälumine, neelamine, maitsehäired, halb hingeõhk, pragunevad huuled ja igemed, suuõõne haavandid. Suukuivus pole aga haigus, vaid sümptom – nagu peavalu.
Suukuivuse põhjuseks on sageli mõni haigus, ravimid, suu kaudu hingamine, suitsetamine, vedelikupuudus. Harvem on põhjuseks näonärvide kahjustus, keemia- või kiiritusravi.
Suukuivust võivad põhjustada kilpnäärme alatalitlus, reumatoidartriit, kõrgvererõhktõbi, C-hepatiit, Sjögreni sündroom jm. Samuti võib suukuivus kaasneda ärevus-, meeleolu- ja söömishäiretega.
Tuntum haigus, mille kartuses inimesed suukuivuse tõttu arsti poole pöörduvad, on diabeet ehk suhkruhaigus. Vahel avastataksegi see suukuivuse kaebuse põhjal, sest mõnda aega püsinud kõrge veresuhkru tase võib põhjustada suus kuivust ja pidevat janutunnet.
Palaviku, oksendamise ja kõhulahtisusega kaasneva vedelikupuuduse korral on suukuivus tavaline sümptom, samuti suure füüsilise koormuse korral, kui ei tarvitata piisavalt vedelikku.
Seos ravimitega
Tihti arvatakse, et suukuivus on eakamate inimeste probleem. Tegelikkuses aga vananemine suukuivust ei põhjusta, tavaliselt on see tingitud ikka mõnest haigusest või suuremast vajadusest kasutada ravimeid.
Suukuivust võivad tekitada nii retsepti- kui ka käsimüügiravimid. Käsimüügiravimitest võib nimetada näiteks pseudoefedriini, antihistamiinikume klemastiini ja loratadiini, kõhulahtisuse leevendamiseks kasutatavat loperamiidi jm. Retseptiravimitest on sagedasemad suukuivuse põhjustajad südame-veresoonkonnahaiguste ravimid, astmaravimid, diureetikumid, uriinipidamatuse ravimid, akne- ja rasvumisravimid, antidepressandid, allergiaravimid jpm.
Tõsiste häirete korral tuleb nõu pidada arstiga. Vahel piisab, kui muuta ravimi doosi, vahetada lühitoimeline preparaat pikematoimelise vastu või asendada preparaat vähem toksilisega.
Abistavad vahendid
Kui aga kindlast ravimist loobuda pole võimalik, tuleks samal ajal kasutada sülge asendavat geeli, suuvett või spreid (Oral 7 niisutav suugeel, Gum Hydral sprei jt). Suuloputusvahend ei tohiks sisaldada limaskesta ärritavaid ja kuivatavaid aineid, näiteks alkoholi, vältida võiks ka taimseid ekstrakte.
Samuti on oluline toitumine. Hoiduda tuleb liiga soolasest, happelisest ja kuivast toidust. Vältida võiks ka happelisi, karboniseeritud ja kofeiini sisaldavaid jooke.
Soovitatavad on suhkruvabad närimiskummid või imemiskommid, et stimuleerida sülje tootmist. Lisaks tuleb juua piisavalt vedelikku ning hingata rohkem läbi nina, mitte läbi suu.
Väga oluline on korralik suuhügieen. Hambapasta peaks olema mentooli ja vahutavate ainete vaba ja soovitavalt fluoriga. Spetsiaalselt suukuivuse korral kasutamiseks mõeldud hambapastad (nt Gum Hydral, Jordan Clinic, ORAL 7 jt) kaitsevad hambaid suukuivusest tingitud kahjustuste eest ja niisutavad kuiva suud. Hambaid soovitatakse pesta pärast iga toidukorda.
Kui suukuivus on tekitanud limaskestapõletiku, tuleks kasutada kloorheksidiini või polüheksaniide sisaldavat suuvett (Gum Paroex, Kin Gingival, ProntOral jt) ja vajadusel suugeeli või -spreid. Apteegis on müügil mitmeid spetsiaalselt suukuivuse korral kasutamiseks mõeldud tooteid, sobivaima leidmiseks tasub alati nõu pidada apteekriga.