/nginx/o/2016/03/24/5189913t1h6f86.jpg)
Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tööandjatega kokkuleppele jõudmata. Töötajate liidud pöörduvad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.
Tervishoiutöötajad süüdistavad Ossinovskit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiutöötajad tunnustavad tööandjaid, kuna jõuti ühisele seisukohale liikuda tervishoius arstide, õdede ja hooldajate optimaalsete palgasuhete suunas ning arvestada töötasu süsteemi loomisel ka teiste riikide praktikat, teatasid Eesti arstide liit, Eesti tervishoiutöötajate kutseliit, Eesti õdede liit.
Samad põhimõtted peaksid tervishoiutöötajate sõnul kehtima ka haiglajuhtide palkade määramisel. Näiteks Soomes on haiglajuhtide palgad eriarsti palgast keskmiselt 1,3 korda kõrgemad, mistõttu peame põhjendamatuks, et Eestis on see suhe sõltuvalt raviasutusest 2,5–3,5.
Tööandjate pakkumist ei saanud tervishoiutöötajad enda sõnul vastu võtta, kuna juba mitmendat aastat sisaldas see tervikliku kollektiivlepingu asemel ainult palganumbreid, jättes välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid. «Nende punktidega soovisime veidigi leevendada meditsiinitöötajate ülekoormust ja vähendada juba igapäevaseks muutunud seaduserikkumisi vajaliku puhkeaja ja täienduskoolituse võimaldamisel, seetõttu peame keeldumist neid isegi arutada solvavaks,» ütles arstide liidu president Lembi Aug.
Pakutud tunnitasu alammäärad ei võimalda tervishoiutöötajate hinnangul tagada Eesti raviasutuste jaoks piisavat ja motiveeritud meditsiinilist personali, sest näiteks õdede kuupalk ei jõua 2017.aastal isegi 2015.a Eesti keskmise palgani. Haiglajuhtide innukust pidurdada palgakasvu haigekassastki jõulisemalt ei ole lihtne mõista.
Töötüli algpõhjus on tervishoiu ebapiisavas rahastamises ja haigekassa jaotamata kasumi hoidmises riigieelarve tasakaalu säilitamiseks. Tervishoiutöötajad on seisukohal, et riigijuhid rahva tervist ja tervishoiutöötajaid ei väärtusta. Seda tõendab nende sõnul ka läbirääkimiste eiramine minister Jevgeni Ossinovski poolt.
Sotsiaalministeerium vasta tervishoiutöötajate avaldusele, et ministeerium eesotsas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskiga peab väga oluliseks säilitada tervishoiusektori töörahu. «Toetame jätkuvalt palgaläbirääkimisi ning soovime, et osapoolte diskussioon oleks edukas ja üksteisega arvestav. Tasub ka meelde tuletada, mida ütles minister läbirääkimiste osapooltele jaanuari algul saadetud pöördumises – tuleb arvestada, et sotsiaalministeerium ei saa osaleda kollektiivläbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel lepingu osapoolena, sest ministeerium ei ole tervishoiutöötajatele tööandja,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni.
Ministeeriumi esindajad osalevad tema sõnul aktiivselt kõigil palgaläbirääkimiste kohtumistel, kus nõustame tööandjate ja töötajate esindajaid, tutvustades ka ravikindlustuse ning riigieelarve võimalusi. «Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised on tavapärane protsess, mis on täna veel algusjärgus, kuid liigub õiges tempos. Peame tähtsaks, et aasta jooksul sünnib osapooli rahuldav kollektiivleping, mille tulemusena on seni tervishoiutöötajate palgad olnud pidevas tõusus. See peab ka jätkuma, hoidmaks ära tervishoiuspetsialistide äravoolu,» lisas Hanni.