Inimeste pärilikkusaine peidab iidseid viirusi

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNAs peituvad viirused on vanematelt lastele kandunud juba üle poole miljoni aasta.
DNAs peituvad viirused on vanematelt lastele kandunud juba üle poole miljoni aasta. Foto: Kristjan Teedema

Enam kui 2500 inimese DNA-d uurinud teadlased leidsid jälgi 19 eelnevalt märkamatuks jäänud viirustele kuuluvast pärilikkusaine lõigust ja tegid kindlaks, et mõnesid viiruseid on inimesed järglastele rakkudega edasi andnud juba 670 000 aastat.

Kuigi kümnete ja sadade tuhandete aastate eest inimeste genoomi tunginud viiruste pärilikkusaine jupid ei põhjusta enam otseselt haigusi, on eelnevad uuringud vihjanud, et need võivad osaliselt tööle lülitudes mõjutada mitmete haiguste kulgu ning tõsta näiteks vähki ja autoimmuunhaigustesse haigestumise riski, vahendab ERRi teadusportaal Novaator hiljuti Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes avaldatud uuringut.

Seekord jäi Tuftsi ülikooli meditsiinikooli teadlastele silma ka uus pärilikkusaine lõik, mille põhjal saaks tõenäoliselt sünteesida rakke nakatada suutva viiruse. Kuna varem oli teada vaid üks sarnane  mutatsioonidest täielikult prii pärilikkusaine lõik, siis loodavad teadlased, et selle viiruse täiendav uurimine võiks heita valgust kauges minevikus inimkonda vaevanud epideemiale.

Kokku moodustavad aja jooksul inimese rakkudesse kogunenud viirused inimese genoomist üle kaheksa protsendi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles