Selle aasta märtsis on Ida-Tallinna keskhaiglas sündinud juba üle poolesaja lapse rohkem kui eelmisel aastal. Sealsetel arstidel ja ämmaemandatel on käed-jalad tööd täis ja juurde on tulnud nii rõõme kui ka muresid. Koridoris sünnitama hakata siiski ei tule.
Beebibuum suurhaiglas: miks saabus sünnitama rekordarv naisi? (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas käib vilgas elu. Selle aasta 23. märtsiks oli seal olnud juba 293 sünnitust, samas kui möödunud aasta 23. märtsiks oli seal kuu algusest registreeritud 229 sünnitust.
Ruumi jätkub kõigile
Mõnel päeval on kõik sünnitajatele mõeldud palatid täis olnud ja tulevased emad on avaldanud naljatades ka kahtlust, et küllap tuleb varsti ka koridoris sünnitama hakata. Ida-Tallinna keskhaiglas kohapeal ruumipuudust siiski märgata ei olnud ja kahtluse lükkas ümber ka sealse perinataalkeskuse juhataja Ferenc Szirko. Tema sõnul mahub korraga haiglasse ära 60 sünnitajat, kuid ka kõige kiirematel päevadel võib neid olla ligi 20. Keskmiselt jääb ema lapsega haigla sünnitusjärgsesse osakonda paariks päevaks.
Kel pärast hästi läinud sünnitust soovi, võib aga koju minna juba kuue tunni pärast. «Kui kahekümne aasta eest rääkima hakkasime, et pärast sünnitust võiks rahulikult koju minna, arvasid paljud, et saame hakkama suure rumalusega, sest varem jäeti vastne ema sünnitusmajja seitsmeks päevaks. Kuid siis hakkasid teisedki sünnitusmajad meid nii-öelda järgi tegema,» meenutab tuntud naistearst, kelle sõnul on just uuendused võimaldanud pakkuda paremat sünnitusabi ja päästa nii mõnegi ema ja lapse elu.
Uudne test toob sünnitajaid juurde
Ida-Tallinna keskhaiglas kehtib 2013. aastast sünnieelse diagnostika programm, mis võimaldab teha tasuta OSCAR testi. Selle testiga saab lapse sünni eel kindlaks teha mitmed pärilikud haigused, kuid rohkem saab teada ka muude võimalike riskide kohta. Test aitab näiteks paremini hinnata, kas sünnitus võib olla enneaegne ja kas emal võib raseduse ajal tekkida kõrgvererõhutõbi.
«Kui inimene tuleb esimest korda ja kõik on korras, siis on järgmine uuring viiendal raseduskuul. Kes on juba kaks korda käinud, tuleb ka tavaliselt sünnitama,» rääkis Szirko. «Kindlasti mõjutab ka see, mida ühest või teisest haiglast räägitakse, kuid selle kohta, miks meile tullakse, me gallupit ei tee. Esimene põhjus on ikka see, et laps on tulemas,» lisas naistearst.
Sünnitajaid meelitavad juurde ka head ämmaemandad
Hiljuti Ida-Tallinna keskhaiglas tütre ilmale toonud noor ema valis selle haigla lapse ilmale toomiseks hea ämmaemanda tõttu. «Mul oli oma ämmaemand ja kõik oli väga super. Sünnitus venis küll pikale, sest mul oli hästi suur laps, aga ma ei kujuta ette, et ma oleksin kellegi teisega selle läbi teinud kui temaga,» rääkis vastne ema. Pisike ilmakodanik sündis teisipäeva öösel vastu kolmapäeva kell 1.57, kaalus 4548 grammi ja sünnitusel oli abiks ämmaemand Irena Bartels. Noore ema sõnul on see tal esimene laps ja plaanis on lapsi saada veelgi, kuigi mitte päris kohe.
Enneaegne laps on nagu veeklaas
Kõige suurem probleem on Szirko sõnul see, et paljud lapsed tulevad ilmale enneaegselt. Möödunud aastal oli neid seitse protsenti kõigist Ida-Tallinna keskhaiglas sündinud lastest. «Selle lahendamiseks on meil Eestis täiesti ainulaadne süsteem – meil on sünnitusmajas intensiivravi,» on tohter uhke.
Mõnel pool sõidutatakse enneaegseid beebisid sünnitusmajast intensiivravisse autoga, kuid see võib olla väikesele ilmakodanikule ohtlik.
«Enneaegne laps võib kaaluda umbes 600 grammi ja olla umbes sama suur kui keskmine telekapult. Ta ei kannata raputamist, kõva häält ega keskkonnamuutusi. Kõige suurem oht võibki temale olla see, et ta rappub näiteks viis kilomeetrit ühest kohast teise. Ta on nagu veega täidetud klaas, mille peab ühest kohast teise kandma nii, et ühtki tilka vett põrandale ei kukuks,» selgitas arst.
Haigeid lapsi on rohkem
Kui enneaegsetest lastest saavad õige ravi ja hoole korral tavaliselt terved ja tublid ilmakodanikud, siis hoopis keerulisem elu võib oodata ees arengurikete ja Downi sündroomiga lapsi, keda sünnib Szirko sõnul samuti varasemast rohkem.
«Selle peamiseks põhjuseks ei ole kindlasti see, et inimesed joovad rohkem viina, hingavad sisse heitgaase või söövad mürgiseid kalu, nagu sageli arvatakse. Peamine põhjus on ikkagi selles, et rasedust lükatakse üha rohkem edasi. Downi sündroomi risk kasvab ema vanusega, kuid ära märkida tuleks ka see, et seda haigust esineb ikkagi hästi vähe,» sõnas naistearst. Kui võimalik, soovitab ta naistel lapsi saada just siis, kui loodus on neile kinkinud vanuseliselt suurima viljakuse.
Emasid ohustavad gripp ja eelnevad haigused
Kõige sagedamini sattub tervis ohtu neil lapseootel emadel, kes põevad juba enne rasedaks jäämist mõnda kroonilist haigust. Kõige rohkem tuleks enne sünnitamist järele mõelda haigetel naistel, kuid intensiivravisse võivad sattuda ka need, kes jäävad seagrippi või mõnesse teise raskesse viirusnakkusesse. Intensiivravi võivad vajada ka naised, keda on ohustanud raseduse ajal gripp või mõni muu tõsisem viirusnakkus.
Vahel vajavad lapseootel või äsja sünnitanud emad intensiivravi ka pärast keisrilõiget või muud operatsiooni, kuid üldiselt ei tasu keisrilõiget Szirko sõnul karta. «Esmakordse keisrilõike tüsistused on võrreldavad esmase sünnituse tüsistustega, kuid probleeme võib tekkida siis, kui keisrilõiget tuleb teha teist või kolmandat korda, sest siis on emakal juba eelnevalt arm,» rääkis tohter. Sel juhul võib keisrilõike tegemine kujuneda nii arstide kui ka sünnitaja jaoks keerukaks meditsiiniliseks toiminguks.
Teadus tuleb appi laste saamisel
Naised, kellel on eelnevalt mõni raske krooniline haigus või muidu raske lapsi saada, võiksid Szirko sõnul julgelt kaaluda võimalusi, mida pakub tänapäeva meditsiin, olgu selleks siis emakasiirdamine või kunstlik viljastamine või munarakudoonorlus.
«Teadus areneb pidevalt ja võimalusi tuleb juurde,» rääkis Szirko, kelle arvates on eelarvamused seotud eelkõige ühiskonna arenguga. «Eks esialgu uut ja võõrast ikka kardetakse, kuid see ei tähenda, et peaksime häbimärgistama ja hukka mõistma kõike, mida me veel hästi ei tunne,» on tuntud naistearst veendunud. Tema sõnul on teadlased praegu ka üsna lähedal kunstliku emaka loomisele. Sellest võib tulevikus abi olla naistel, kellel tervislikel põhjustel ise lapsi saada ei ole võimalik. Praegu on olemas näiteks emakasiirdamine ja asendusemad.
«Küll ei kiida ma heaks seda, kui keegi kasutab asendusema mingi veidruse pärast, näiteks selleks, et näidata, et tal on palju raha, kuid selliseid inimesi on väga vähe. Tavaliselt on põhjused siiski seotud kehva tervisega ja täiesti mõistetavad,» sõnas tohter, kes arvab, et lapsed küll rikastavad elu, kuid lapse saamiseks elu ohtu panna ikkagi ei tohiks.