/nginx/o/2011/09/16/753988t1h095a.jpg)
Soome rahvusliku tervise ja heaolu instituudi sõnul teatati mullu Soomes 1900 puukborrelioosi juhtumist, kuigi nakkushaiguste spetsialisti sõnul võib reaalsete juhtumite arv olla tunduvalt suurem.
Soomes esineb puukborrelioosi teadaolevast oluliselt rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes Turu ülikooli nakkushaiguste spetsialist Jarmo Oksi sõnul näitavad Soome rahvuliku tervise ja heaolu instituudi tulemused vereprooviga kindlaks tehtud puuborrelioosi juhtumeid, kirjutab Yle.
Kui aga inimesel on punane ringikujuline lööve, mis annab märku borrerlioosist, võivad arstid jätta vereanalüüsid vahele. Oksi sõnul enamikel kordadel nii juhtubki. Arst paneb diagnoosi ning kirjutab patsiendile antibiootikumid.
Lisaks, kui tõbi on alles algusfaasis, siis mõnikord vereanalüüs ei näita puukborrelioosi esinemist. Seega tasub Oksi hinnangul korrutada instituudi statistika neljaga.
Epidemioloog Jussi Sane nõustub Oksi seisukohaga, et statistika ei peegelda reaalset puukborrelioosi esinemiste arvu, kuid tema hinnangul on see arv tõenäolisemalt neli või viis tuhat. Tema sõnul kajastuvad instituudi statistikas vaid kõige raskemad juhtumid, kui haigus on levinud üle kogu organismi.
Eesti terviseameti sõnul registreeriti Eestis 2015. aastal 1402 puukborrelioosi juhtu.
Eesti terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul registreeritakse Eestis puukborrelioosi nii laboratoorselt kinnitatud (vereanalüüs) kui ka kliinilise pildi, haigusele omase ringja lööbe erüteemi alusel. Laboratoorselt kinnitati eelmisel aastal 70%, kliinilise pildi alusel 30% kõikidest registreeritud puukborrelioosi juhtudest.