Allergia võib kimbutama hakata ka kõrges eas

Kuigi allergiat peetakse laste ja noorte haiguseks, võib see tegelikult välja lüüa igal eluhetkel. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Päike paistab sinitaevas ja ilm on muutumas soojemaks. See on hea uudis kõigile, kes on talvest ära tüdinenud, kuid kevade saabudes suurenevad ka allergikuid vaevavad hädad. Saksa allergiaarstid andsid nõu, kuidas allergiat vältida ja ravida.

Kui talv on olnud soe, siis tekivad esimesed kaebused juba märtsi keskpaigas, kuid eriti hulluks võib asi minna aga aprillis, vahendab Saksa rahvusringhääling Deutschlandfunk. Kuigi levib arvamus, et heinanohu, kodutolmuallergia või astma on eelkõige laste ja noorukite probleemid, on tegelikult ka arvestatav osa eakaid allergikud.

Kahjuks pole allergia eest keegi kaitstud ja see võib välja lüüa ka keskeas või alles 60-aastaselt. Paljud on sümptomitega juba harjunud ja teavad, mida teha, aga järjest enam leidub ka inimesi, keda allergia tabab esmakordselt. Kuidas sellisel juhul käituda?

Allergiliste haiguste põhjusi teada saada pole lihtne. Astmaarst Jörg Kleine-Tebbe ja allergoloog Elke Alsdorfi sõnul tekkib allergia siis, kui selle tekitajaga puutub pidevalt kokku inimene, kellel on geneetiline eelsoodumus allergia tekkeks. Olulist rolli mängivad ka meid ümbritsev keskkond, elustiil, kliimamuutus ja järjest suurenev ravimite tarbimine. Kuna talv on muutunud järjest soojemaks, levib näiteks sarapuu õietolm järjest varem. Seetõttu pikeneb allergia esinemise periood.

Kõige sagedamini esineb hingamisteede vaegusi: aevastamine, vesine nohu, ärritunud silmad, pisaravool. Nahapinnal võib esineda sügelust ja punetust. Sümptomid on vanematel inimestel täpselt samad, mis noortel: limaskesta ärritus, sügelus ja astmaatikutel ka õhupuudus ja hingeldus. Eakamatele võib rahustuseks öelda, et ravi on sama tõhus nii vanemas eas kui noorukieas. Vanemas eas on aga kahjuks oht suurem, et arstid ei arvesta esmapilgul üldsegi allergiaga.

Hoolimata sellest, kui vanalt allergia tekkib, soovitab Alsdorf selle kordumisel kõigepealt kindlasti allergoloogi vastuvõtule minna, mitte püüda end ise ravima hakata. Tänapäeval on apteegid küll igasuguseid allergiaravimeid tulvil ja inimesed saavad ajutist leevendust, kuid sellest hoolimata peab konsulteerima arstiga. Muidu võib allergiast välja kujuneda astma.

Seejuures on väga olulised patsiendi tähelepanekud selle kohta, kus, millal, millega kokkupuutel ja mis aastaajal vaevused tekivad. Sageli saab selgust probleemi pikaajalisemal jälgimisel ja tavaliselt jõuavad allergoloogi juurde patsiendid, keda vaevused on juba aastaid piinanud.

Kõige tõhusam ravi on allergeeni tuvastamine ja seejärel selle vältimine. Kuid kui see ei ole võimalik, tuleb abi otsida apteegist erinevate nina- ja silmatilkade ning antihistamiinikumide kujul. Mõnede allergiavormide korral võib abiks olla ka immuunravi, mille käigus väheneb organismi ülitundlikkus allergiat tekitavate ainete suhtes.