Üldhaiglate juhid ja arstide liit on seisukohal, et eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtetest lähtuvad haigekassa lepingud vähendavad eriarstiabi kättesaadavust veelgi.
Kas haigekassa muudab eriarsti vastuvõtule saamise veelgi raskemaks? (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa sõlmis üldhaiglatega ravi rahastamise lepingud, mis lähtuvad haigekassas koostatud eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtetest, kirjutab Med24. Selle järgi koondatakse paljud erialad kahte või nelja kohta Eestis. Haigekassa on teise poolaasta lepingute plaanides näinud ette nende põhimõtete rakendamist nii neil ambulatoorsetel erialadel, kus haigla lepingu maht on väga väike kui ka kõrgema taseme mõnel statsionaarsel erialal. Nii arstide liidu kui ka paljude haiglajuhtide hinnangul on tegemist arstiabi kättesaadavust oluliselt halvendava kavaga.
Paljudes haiglates vähendatakse ravijuhtusid
«Haigekassa nimetab tõepoolest oma tegevust geograafilise kättesaadavuse rakendamiseks, kuid tulemusena muutub patsiendi jaoks kättesaadavus halvemaks,» lausus Valga haigla juhataja Marek Seer. Seda seisukohta on üldhaiglad väljendanud tervise- ja tööministrile, haigekassale ja riigikogu sotsiaalkomisjonile edastatud üldhaiglate ühispöördumisena. Samuti on Valga haigla seda rääkinud kolmepoolsetel läbirääkimistel haigekassa ning võrgustumise partneri Tartu ülikooli kliinikumiga.
«Hoolimata sellest, et kliinikum toetas nende erialade jätkumist Valgas, kus meil on olemas nii arstid, patsiendid, pikaajaline kogemus kui ka võimekus, meile pakutud lepingus haigekassa selle seisukohaga ei arvestanud ning erialasid Valga haigla lepingusse alles ei jätnud,» ütles Seer.
Valga haiglas on tänaseks lõppenud endokrinoloogi eriala pakkumine, teisest poolaastast lõppevad kardioloogi vastuvõtud. Reumatoloog, neuroloog ja pulmonoloog jätkavad vastuvõtte, kuid leping sunnib erialadel pakutavat mahtu järsult vähendama.
Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles, et ka seal vähendatakse ravijuhte, mis suunatakse ümber Tartusse ja Tallinnasse. See tähendab näiteks, kui enne võttis arst vastu kaheksa tundi nädalas, siis edaspidi võtab kuus või neli tundi. Kuidas asi konkreetselt muutub, selgub aasta teises pooles.
Ka Vask on seisukohal, et ravijuhtude vähendamisega kaasneb kättesaadavuse halvenemine. «Siin ei saa teist juttugi olla,» on ta kindel. «Lisaks kättesaadavuse halvenemisele suureneb ka süsteemisisene ebavõrdsus, sest on üldteada fakt, et juba täna tarbivad nn linnainimesed – Harjumaa, Ida-Virumaa, osaliselt ka Tartu – ambulatoorset eriarstiabi rohkem kui maal elavad inimesed.» Ta tõi näiteks, et võrumaalaste eriarstiabi tarbimine on ligikaudu 15 protsenti väiksem kui Eestis keskmiselt.
Parem ei ole olukord ka Rakvere haiglas, mille juhataja Ain Suurkaev ütles, et haigla haigekassa lepingust võeti välja kokku 2972 ravijuhtu järgmistel erialadel: kardioloogia, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, reumatoloogia. Kokku vähenes ambulatoorsete ravijuhtude arv lepingus 6,3 protsenti. Kõik need ravijuhud suunati Põhja-Eesti regionaalhaigla lepingusse ja kui regionaalhaigla otsustab korraldada Rakveres hanke partneri leidmiseks, sõltub hanke tulemustest, kas Rakvere haigla selle töö ka endale saab.
Järvamaa haigla juhatuse esimehe Andres Müürsepa andmetel kaovad Järvamaa haiglast endokrinoloogia, reumatoloogia ja kardioloogia eriala, mis lähevad kliinikumi lepingusse. Seda, kas kliinikum hakkab nende erialade vastuvõtte ka Paides kohapeal tegema, pole Müürsepa sõnul veel kokku lepitud.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere andmetel kaob Viljandi haigla erialade nimekirjast ilmselt reumatoloogia. Koostööpartneriks on Tartu ülikooli kliinikum. Küsimusele, kas eriala hakatakse pakkuma kohapeal või mainitud pädevuskeskuses, vastas Tampere, et läbirääkimised veel kestavad, aga on oht, et patsiendid peavad hakkama sõitma Tartusse. Nii Tampere kui Müürsepp on seisukohal, et muudatustega arstiabi kättesaadavus halveneb.
Saaremaal teenus paraneb
Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli seletas, et Kuressaare haigla puhul läksid osalises mahus reumatoloogia, neuroloogia ja pulmonoloogia erialade ambulatoorse eriarstiabi ning statsionaarne taastusravi leping üle koostööpartnerile. Koostööd tehakse Ida-Tallinna keskhaiglaga.
«Ambulatoorsetel erialadel osutame teenust nii ise kui koostöös partnerhaiglaga. Kusjuures partnerhaigla osutab teenust meie maakonnas,» rääkis Kõlli. «Meie näite puhul, kui on antud erialade kombinatsioon, muutub teenus ja kättesaadavus pigem paremaks.»
PERH lubab Läänemaa haiglas vastuvõtte jätkata
«Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Haapsalu linn, kui SA Läänemaa Haigla asutajad, on kirjutanud alla hea tahte lepingu, mille kohaselt püütakse Läänemaal säilitada eriarstiabi praegu olemasolevate erialade ulatuses,» ütles Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg. «Sellest lähtuvalt on meil PERHi lubadus, et kõiki temale Läänemaa arvelt eraldatud ravijuhte tõepoolest lahendatakse Läänemaal. Kõigi teiste haiglate puhul ei näe ma üldse mingit mehhanismi, mis neid sunniks oma arste Läänemaale tööle saatma.»
«Kahtlemata on tegemist ühtlasema kättesaadavusega, ühtlaselt halva kättesaadavusega,» võttis Tennisberg kokku. Tema sõnul on igal maakonnahaiglal nii-öelda vanast ajast olemas mõni eriarst, keda naabritel ei ole ja uue kava kohaselt ei peakski olema. «Isiklikult arvan, et kus seni mõni eriarst olemas on, peaks talle ka vajalikus mahus töö tagama,» on Tennisberg veendunud. «Niikuinii ei jätku teda, arvestades praegu töötavate arstide keskmist vanust, kauaks.»