Teadlase sõnul on tänavatelt õhku paisatav silmaga nähtav tolm ebameeldiv ja limaskesti ärritav, kuid erinevalt silmaga nähtamatutest tolmu peenosakestest ei jõua suuremad osakesed enamasti sügavale kopsu seda kahjustama.
Nähtav tänavatolm on teadlaste sõnul suhteliselt ohutu
29. märts 2016, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ütles teisipäeval, et suuremad tolmuosakesed püütakse juba ninas ja suus kinni ning enamasti need kopsu ei jõua. «Silmaga nähtaval tolmul otsest tervisemõju ei ole, selle osakesed ärritavad silmi, limaskesti ja hingamisteid muud kahju tegemata,» rääkis Orru. «Kuid nähtava tolmuga paisatakse sageli samaaegselt õhku nähtamatuid peenosakesi, mis on juba otseselt kahjulikud.»
Orru sõnul ei muuda jämedama tolmu kahjulikkuse astet tolmuosakeste päritolu, olgu selleks siis näiteks naastrehvidega peenestatud asfalt, liiv või loomade ja inimeste väljaheited. «Teatud juhtudel võib tolmu päritolu midagi siiski mõjutada, aga nagunii on see tolm nii segunenud, et me ei saa öelda, et üks allikas oleks teisest ohtlikum,» rääkis Orru. «Pigem on liivatolm isegi halvem, sest ta on teralisem. Eeskätt teralisus mõjubki ärritavamalt.» Orru tõdes, et inimestele valmistab kohe tajutavaid ebameeldivusi siiski jäme tolm ja tänavad tuleks sellest puhtad hoida.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa rääkis, et suhteliselt seisva õhuga Tartus on kahjulike peenosakeste kontsentratsioon tavaliselt suurem kui meretuultele avatud Tallinnas.
Normi järgi tohib neid umbes kümne mikromeetri suurusi peenosakesi ööpäeva jooksul olla kuni 50 mikrogrammi ühes kuupmeetris õhus, aga viimasel ööpäeval mõõtsid Tartus jaamad peenosakeste tunduvalt suurema sisalduse õhus.
«Peente osakeste sissehingamise tagajärg on aga kopsufunktsiooni vähenemine, mikropõletikud ja üldine haigestumine, mis võib päädida vähiga,» rääkis Teinemaa.
Õhukvaliteeti Eesti eri paigus saab jälgida aadressil www.ohuseire.ee.