Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kuivad silmad ohustavad nägemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

Kuiv silm on seisund, mille puhul silmad ei tooda piisavalt pisaraid või pole pisarate koostis piisavalt hea kvaliteediga ning seetõttu pole silma sarvkest piisavalt niisutatud.

Viimaste uuringute järgi põeb seda haigust ligikaudu 18 protsenti naistest ja 11 protsenti meestest, vahendab portaal Terviseuudised.

Kuiva silma põhjustajaks on ebapiisav pisaravool või pisarate kiire aurustumine muutuste tõttu pisarate koostises. Pisarate koostises on vesi, limaained ning rasvamolekulid. Kui üks komponentidest on tasakaalust väljas, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada ning tekibki kuivustunne.

Kuiva silma võivad põhjustada mitmed tegurid:

  • arvutiga töö;
  • päevavalguslambid;
  • pinge silmadel, lugemine (õpilased, õpetajad, autojuhid jne);
  • erinevad keskkonnategurid (kuiv õhk);
  • ravimid (allergiavastased, teatud antidepressandid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, diureetikumid, mõned vererõhuravimid);
  • haigused, millega kaasnevad kollageeni sünteesi häired (reumatoidartriit, Sjögreni sündroom);
  • vananemine;
  • hormonaalsed muutused (menopaus);
  • kontaktläätsede kandmine;
  • silmaoperatsioonid.

Kõige enam tuntakse silmades ebamugavust just õhtuti. Silmas oleks justkui liivatera tunnet, nagu oleks sinna võõrkeha sattunud, kohati jooksevad silmad vett ning on väsinud ja valulikud. Liigne pisaravool võib eriti esineda õues tuulega ning ereda valguse käes, mis silma veel täiendavalt ärritavad.

Kuiva silma võib võimendada ka liiga harv silmade pilgutamine, mida võib põhjustada pidev nutitelefoni kasutamine, arvutiga töötamine, lugemine, autojuhtimine. Silma pidev kontsentreerumine objektile või eredale ekraanile paneb unustama silmade pilgutamist ning see võib väheneda kuni viis korda tavalisest pilgutamisest.  

Kuivuse tõttu võib sarvkest kahjustuda ning sellele tekivad väikesed hajaliasetsevad punktikujulised haavandid - tekib pindmine punktikujuline keratiit. Väga harva juhtub, et haavandid muutuvad sügavaks ning selle asemel, et paranedes kasvaks sarvkestale epiteelkude, tekib sinna hoopis veresooni sisaldav armkude. Sel juhul võib inimese nägemisvõime väheneda või täiesti kaduda - sarvkest muutub läbipaistmatuks.

Kuigi kuiva silma probleem koheselt nägemist ei halvenda, võib siiski tunda nägemise halvenemist. Põhjuseks on silma sarvkesta tugev hõõrdumine ning selle tagajärjel tekkinud kahjustus.

Kergemakujulise silma kuivuse raviks kasutatakse käsimüügis olevaid silmatilkasid. Inimesed, kes puutuvad palju kokku arvutiga, loevad palju või viibivad sageli ruumis, kus on konditsioneerist tingitud kuiv õhk, peaksid silmatilkasid kasutama regulaarselt, et vältida silmade kuivust.

Kindlasti peaks sobivat ravimit valides apteekrile mainima, kui kasutate kontaktläätsi, sest sel juhul ei ole kõik silmatilgad sobilikud. Hoolega peaks tilku valima ka silmaoperatsiooni läbinud inimesed, et silmatilk ei sisaldaks bensalkooniumkloriidi.

Kuiva silma ravi on väga oluline, sest kuiv silm on väga vastuvõtlik viirustele ja bakteritele, mis põhjustavad silmapõletikke. See ongi põhjus, miks kuiva silma sündroomiga inimeste nägemisteravus võib kõikuda.

Tagasi üles