PERHi erakorralise meditsiini kevadkonverents toob kokku 450 osalejat

PERHI C-korpuse pidulik avamine. Foto: Raul Mee

Tallinnas algab täna kümnes erakorralise meditsiini kevadkonverents, mille fookuses on seekord mürgistuste ravi, seksuaalvägivalla ohvrite abistamine, pagulaste probleemid ning kõrgema etapi haiglate võimekus kriitiliste traumadega haigete ravis.

Kevadkonverentsi ühe eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põllu sõnul on huvi erakorralise meditsiini konverentside vastu igal aastal järjest kasvanud. Tallinnas algab reedel arvult juba kümnes erakorralise meditsiini kevadkonverents, mille fookuses on seekord mürgistuste ravi, seksuaalvägivalla ohvrite abistamine, pagulaste probleemid ning kõrgema etapi haiglate võimekus kriitiliste traumadega haigete ravis. «Kahjuks seekord kõik soovijad konverentsile ei pääsenudki kohtade puuduse tõttu,» nentis Põld.

Konverentsil käsitletavad teemad on jaotatud kolme teemaplokki. Põllu sõnul keskendub konverentsi esimene osa toksikoloogia valdkonnale, kuna mürgistused ning nende ravi on erakorralises meditsiinis aktuaalne teema. «Maoloputus on muutumas eilseks päevaks, selle asemel on tänapäevases toksikoloogias uued soovitused,» ütles Põld.

Lisaks käsitletakse mürgistuste ravi ja diagnostika põhiprintsiipe. Esinema on kutsutud nii Eesti kui ka Euroopa nimekad toksikoloogia spetsialistid – kliinilise toksikoloogia valdkonnas doktorikraadi kaitsnud Raido Paasma annab ülevaate Eestis esinevatest mürgistustest, mürgistuste ravi uutest suundadest räägivad Knut Erik Hovda Norrast Oslo Ülikoolihaiglast ning intrigeeriva ettekande maoloputuse ajastu lõpust peab Soome Mürgistusteabe keskuse juht professor Kalle Hoppu.

Üheks oluliseks fookusteemaks, mida seni on väga vähe terviklikult käsitletud, on seksuaalvägivalla ohvrite abistamise olukord Eestis. «See on teema, mis vajab avalikkuse ette toomist. Me julgustame seksuaalvägivalla ohvreid nii arstiabi otsima kui ka politsei poole pöörduma ning käivitumas on uus ohvrite abistamise programm, mille abil üritatakse muuta abi andmist patsiendikesksemaks,» ütles Põld.

Sellele keskendub konverentsi teises osas dr Kai Part Tartu Ülikooli Kliinikumist ettekandega teemal «Seksuaalvägivalla ohvrite abistamine – olukorrast Eestis».

Lisaks toovad pagulaste teemadel välja uusi perspektiive Ülle Uustalu ja Pille Märtin oma ettekandes «Sisserännanu – kas vaid meditsiiniline probleem?» Teises osas tuleb juttu ka uutest Euroopa Elustamisnõukogu juhistest ja ECPR rakendamisest EMO-s, ettekanded peavad Arkadi Popov ning Peeter Põld.

Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja professor Peep Talving tutvustab enda ettekandes Eesti kõrgema etapi haiglate võimalusi ja edusamme kriitiliselt vigastatud traumahaigete ravis. «Käsitleme esimest korda erakorralise meditsiini konverentsil südamevigastuste ravi regionaalhaiglate ehk kõrgema etapi haiglate tasandil,» tutvustas Talving. Traumahaigete letaalset triaadi käsitleb Triinu Keskpaik.

Kolmandas sessioonis tuleb veel juttu prospektiivsest Regionaalhaigla traumaandmete kogumist, mis on paari aastaga väga hästi käivitunud ning mis tulevikus peaks kaasa aitama nii traumahaigete ravi planeerimisel kui ka oluliste otsuste tegemisel, näiteks maanteede ohutumaks planeerimisel.

Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses toimuvale konverentsile on registreerunud 450 osalejat.