Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nende haiguste vastu peaksid täiskasvanud end vaktsineerida laskma

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaktsineerimine võib päästa elu. | FOTO: KAROLY ARVAI/REUTERS

Eestis on suhteliselt palju lapsi oluliste haiguste vastu vaktsineeritud, kuid täiskasvanute vaktsineeritus on tagasihoidlik. Infektsioonihaiguste arst-resident  Dina Ambulte andis ülevaate haigustest, mille vastu väiskasvanud peaksid laskma ennast vaktsineerida.

Maailma terviseorganisatsiooni eksperdi Robb Butler'i sõnul on inimeste rahulolu, enesekindlus ja mugavus kolm kõige olulisemat põhjust, miks inimesed end vaktsineerida ei lase, kirjutab Terviseuudised. Selleks, et vältida raskeid tagajärgi, tuleks aga ennast vaktsineerida järgmiste haiguste vastu.

Gripp

2012/2013. aastal vajas intensiivravi Eestis 37 gripihaiget, kellest 78,3 protsenti olid kaasuvate haigustega ning 48,6 protsenti vanemad kui 65-aastased. Seitse inimest suri, kõik olid kaasuvate haigustega.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit võib kulgeda väga erinevalt. Ligikaudu poolel haigetest ka jääknähud, nagu näiteks peavalu, keskendumishäired, meeleoluhäired, depressioon ja tasakaaluhäired. Ligikaudu kaks protsenti puukentsefaliiti nakatunutest sureb haiguse tagajärjel.

Maailma terviseorganisatsioon soovitab vaktsineerida kõiki inimesi sõltumata vanusest riikides, kus haigestumus on sagedasem kui viis juhtumit 100 000 elaniku kohta. Eestis on viimastel aastatel olnud 6,5–18,7 juhtumit 100 000 elaniku kohta.

Difteeria

Viimased difteeria juhtumid Eestis registreeriti 2001 aastal. Vaatamata sellele ei tohi unustada, et naaberriikides Lätis ja Venemaal jätkuvalt haigestutakse ja isegi surrakse difteeriasse. Enamik Läti haigusjuhte pärineb Riiast, kus revaktsineeritud on kõigest kolmandik elanikkonnast.

Läkaköha

Läkaköha kulgeb hoogudena esineva köhaga, mis võib kesta neli kuni kuus nädalat. Viimaste aastate jooksul on täheldatud, et läkaköha haigestumine on kasvanud noorukite ja täiskasvanute hulgas. Täiskasvanud põevad tagasihoidlikumate sümptomitega, kuid on tõsiseks nakkusallikaks esimeste elukuude imikutele, kes pole veel vaktsineeritud.

Leetrid

Leetrid on palaviku, lööbe ja hingamisteede põletiku sümptomitega kulgev haigus, mis võib tüsistuda kopsupõletiku, kõrvapõletiku, entsefaliidi ja harva esineva üliraske skleroseeruva panentsefaliidiga. Euroopas on taas leetrite haigestumine puhanguliselt tõusnud.

B-viirushepatiit

Eestis registreeriti 2014. aastal kaheksa ägeda B-hepatiidi juhtumit. Tänu vaktsineerimisele, on olukord üldiselt rahuldav, kuid vaktsineerida peaksid end laskma riskigruppidesse kuuluvad täiskasvanud.

Tuulerõuged

Tuulerõuged on kõrge nakkavusega lööbeline haigus, mida põetakse tavaliselt lapseeas (90–95 protsenti) ja mis tavaliselt kulgeb ilma raskete tüsistusteta. Täiskasvanutel on tuulerõugete kulg oluliselt raskem kui lastel.

Keda ei tohiks vaktsineerida?

Vaktsineerida ei tohiks inimesi, kellel on:

1) varem esinenud anafülaktiline reaktsioon vaktsiinile;

2) esinenud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus  mõnele vaktsiini koostisosale;

3) raske üldreaktsioon sama vaktsiini eelmisele annusele;

4) raske immuunpuudulikkusega isikutel on vastunäidustatud elusvaktsiinid;

5) rasedatel on vastunäidustatud elusvaktsiinid.

Loe täismahus artiklit ka portaalist Terviseuudised.

Tagasi üles