Üleskutse: jaga oma kogemusi erakorralise meditsiini osakonnas

Haigla EMOd võtavad patsiente vastu ööpäev läbi. Foto: Priit Simson / Postimees

Praegu pole erakorralise meditsiini osakondades toimuvaga rahul ei patsiendid ega arstid. Haiged kurdavad, et arsti juurde pääsemist tuleb oodata liiga kaua, arstide sõnul peaksid paljud  EMOsse tulijad hoopis perearsti või –õe juurest abi otsima.

Hea lugeja, ootame sinu kogemusi haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Kui kiiresti abi said ja kuidas sinusse suhtuti?

Lugejate muresid on nõus kommenteerima perearst Lembi Põlder, kes töötab ka ise EMOs arstina.

Esimene lugu – valveperearst

Ühel õhtu tekkis vöötohatis rinnale. Selle diagnoosimiseks ega retseptiravi määramiseks pole vaja eriarsti, tavaline perearst teeb töö viie minutiga ära. Aga mida hiljem ravi alustad, seda rohkem vaevusi on. Helistasin tuttavale lapsehoolduspuhkusel olnud perearstile, kes kinnitas samuti, et ära hommikuni oota, mine kohe EMOsse retsepti saama. Ma oleks hea meelega olnud nõus 25€ või kasvõi 2x25€ maksma, et oma lihtsa aga kiireloomulise hädaga valve-perearstile saada, siis apteeki joosta ja ülejäänud aeg see õhtu hoopis perega veeta. Ja EMOs töötav arst oleks saanud tegeleda patsientidega, kes tõesti antud eriarsti vajasid.

Teine lugu – kas kannatada või mitte

Mul oli eelmine aasta selline kurguvalu, et miski kodustest vahenditest ei aidanud. Algas reedel. Perearstile minekuks ei näinud põhjust, küll läheb üle. Laupäeval-pühapäeval olin valu pärast teo- ja kõnevõimetu. Esmaspäeval läksin ikka perearstile, kõva angiin ja antibiootikumid. Ilmselt oleks siiski võinud nädalavahetusel EMOsse minna, selmet põrgupiina kannatada. Nii et neid valusid on erinevaid. Aga ei pahandaks ka, kui ma seal käimise eest oleks pidanud 25 eurot maksma.

Kolmas lugu – nuttes koju

Põdesin möödunud kevadel grippi. Mõnda aega pärast haiguse möödumist hakkas rinnus torkima. Helistasin perearstile ja sain vastuvõtuaja, ooteajaks 13 päeva. Ei saanud aga rahu ja pöördusin mõned päevad hiljem EMOsse. Selgitasin oma muret. Küsiti, kas praegu ka on valud. Ütlesin, et ei, hetkel mitte. Vastati, et mõttekam oleks sel juhul perearsti juurde minna. Mina seepeale, et aeg on kirjas, aga alles pooleteise nädala pärast. Öeldi, et noh, võite ju ootama jääda, aga vähem kui kuue tunniga ei pääse. Olin külmast vastuvõtust nii rabatud, et läksin nuttes koju.

Neljas lugu –  abi kiire ja korralik

Mul juhtus kaks aastat tagasi talgutel olukord, kus majalammutusel sattus silma prügi, mida hõlpsasti välja ei saanud, aga mis hakkas kohe põletikku tekitama üliägedalt. Mõne tunniga oli selge et EMO-sse minekust ei pääse – ja peale nõuküsimist 112-lt (koos vihjega, et hakkasime Kiisalt Tallinna tulema) läksime Ida-Tallinna Haigla EMO-sse (112 soovituse alusel). Silm oli selleks ajaks juba kinni paistetanud.

Vastuvõtus oli silmaarst kohe ootamas ning see prügi leiti üles ja nopiti välja. Kohe anti ka mingi tablett ning silma tilgutati mingit rohtu. Sain retsepti millega käisin apteegis ning kodus raviskeemi jälgides oli juba samal õhtul silmapõletik lahenenud ning kahe päeva pärast asi «unustatud».

 Kokku võttes – kiire ning asjalik abi EMO poolt.