Kas hapendatud toit teeb seedimisega imet?

Hapukurk aitab kaasa kasulike soolebakterite paljunemisele.

FOTO: Kristjan Teedema

Hapendamine toidu konserveerimise eesmärgil on tuhandete aastate vanune traditsioon. Tänapäeval on saanud see lisaväärtuse tervislike bakterite tõttu. Kas kõik peaksid hapukapsast ja kimchit sööma?

Kinnises purgis juurviljade hapendamine ja sinna bakterite tekkimine ei kõla just kõige isuäratavamalt, kuid see on tervisele kasulik. Eeskuju võib võtta näiteks korealastelt ja jaapanlastelt, kes on juurvilju, kala ja ubasid hapendanud juba aastasadu, kirjutab BBC News.

Kimchi on traditsiooniline Korea hapukapsaroog, mille valmistamiseks kapsas kõigepealt leotatakse soolvees, et hävitada kahjulikud bakterid. Järgmises etapis muudavad piimahappebakterid suhkrud ja süsivesikud piimhappeks, mis säilitavad juurviljad ja annavad neile terava maitse, mis paljudele meeldib.

Piimhappebakterid ei ole meie vaenlased. Vastupidi – nad on head meie seedeelundkonnale ja tervisele. Nende abil võitleb seedeelundkond halbade bakteritega, nad taastavad immuunsüsteemi tasakaalu ja turgutavad meie keha ka üldiselt.

Piimhappebakterid on kasulikud

Need head bakterid, mida nimetatakse probiootikumideks, tähendavad tõlkes «elu eest». Kuid kas neid on hapendatud toitudes piisavalt või peaks neid kuidagi juurde võtma?

Londoni King´s kolledži geneetilise epidemioloogia professor Tim Spector ja raamatu «The Diet Myth - The Real Science Behind What We Eat» autor ütleb, et sellele on keeruline vastata.

«Hapendatud toite leidub palju, kuid mitte kõiki neist ei ole kliiniliselt uuritud, mistõttu on raske öelda, mida igaüks neist meie organismile teeb,» selgitas Spector. Ta lisas, et nendes pole kindlasti midagi kahjulikku, kui neid on toodetud looduslikult, mitte äädikat kasutatud.

Piimhappebaktereid leidub näiteks jogurtis, hapukoores, hapendatud taignast leivas, juurviljades, tšatnis ehk India vürtsises puuviljakastmes ja marineeritud kurkides.  Juhul kui toit ei ole tehtud piimahappebaktereid kasutades – see kehtib näiteks kimchi puhul – lisatakse probiootikume elusbakterite või pärmseene kujul. Siia loetellu võib lisada isegi veini ja õlle, aga neid ei saa kasulikkuse alusel samasse kategooriasse liigitada ja seega ei saa neid just tervislikuks nimetada.

Kõige olulisem küsimus on, kas head bakterid jäävad teekonnal kõhust soolestikku ellu ja kas nad jõuavad käärsooles head teha.  Uuringud näitavad, et sellele ei ole mingit garantiid ja selleks, et probiootikumid jõuaksid meie tervisele hästi mõjuma hakata, peaks neid sööma regulaarselt ja suurtes kogustes. Kui nad jõuavad sooletraktis paljunema hakata, on teadlastel nende olulisuses eraldi teooria.

«Me arvame, et piimhappebakterid aitavad toota lühikese ahelaga rasvhappeid, mis aitavad parandada immuunsüsteemi ning hoiavad seda tasakaalus,» ütles Spector.

Probiootikume on palju uuritud, et saada selgust, kas nende võtmine aitab tervist parandada ja erinevaid haigusi leevendada.

Siiani on jõutud järeldusele, et need bakterid on kasulikud ärritunud soole sündroomi ja kroonilise soolepõletiku korral. Samuti leevendavad nad beebidel allergiaid ja parandavad nõrga immuunsüsteemiga inimeste üldist heaolu.

Spector lisab, et probiootikumide tõhusus on loomade peal laboritestides küll häid tulemusi näidanud, aga uuringud inimestega on veel kesised.

Probiootikumid mõjuvad hästi haigetele, väga noortele ja vanadele, kelle soolestik on nõrgem, aga on vähe uuritud, kui tõhusad nad on terve inimese organismile.

Probiootikumide asemel võib lahenduseks pakkuda ka prebiootikume, mis toidavad häid baktereid meie soolestikus ja aitavad neil paljuneda.

Inglismaal asuva Readingi ülikooli mikrobioloog doktor  Gemma Walton on prebiootikume uurinud ja leidnud tõestust, et nad suurendavad heade bakterite olemasolu.

Kümme banaani päevas?

Doktor Walton ütleb, et rinnapiim on prebiootikumide heaks näiteks, sest see aitab kaasa heade bakterite paljunemisele.

Palju prebiootikume on ka banaanides, aga selleks, et vajalikku kogust kätte saada, peaksime me päevas sööma kümme banaani. Süüa tuleks ka sibulat, sparglit, sigurit ja küüslauku.

Hapukapsas, jogurt, kimchi ja miso-supp on näited hapendatud toodetest, mis sisaldavad elusbaktereid, et hoida meie heade bakterite tasakaalu.

«Kõigil toitudel on erinevad bakterid ja seega on mõned bakterid meie organisile olulisemad kui teised,» ütleb Walton.

Meie soolestikus ja kehal elab triljoneid baktereid. Nende arv ületab märgatavalt meie enda keharakkude arvu. Walton lisab, et on oluline, et rohkem kiudaineid meie soolestikku jõuaks.

Suurbritannias viiakse praegu läbi uuringuid, mis analüüsivad 2000 inimese soolestiku baktereid. Selle eesmärk on leida erinevaid liiki baktereid, mis inimeste soolestikus elavad ja milliseid kõige rohkem esineb. Lõpuks peaksid teadlased saama vastuse küsimusele, kas on olemas täiesti tervet soolestikku ja kuidas seda saavutada.

Kõige tervemad rahvused

Seejärel on teadlastel plaanis võrrelda soolestiku baktereid rahvusvaheliselt ja leida, kus on kõige tervislikum toitumine.

Aasia toidud, mis on traditsiooni kohaselt hapendatud, tunduvad olevat tervislikud ja soolestiku tervise kohapealt esikohal. Näiteks esineb Hiinas, Jaapanis ja Koreas vähe soolestikuhaigusi.

Seega ei oleks üllatav, kui Lääne toitudele, mis sisaldavad palju suhkrut ja on tihti töödeldud, peaks lisama probiootikume.

Seni soovitab professor Spector mitmekülgselt toituda. «Sööge hommikusöögiks puuvilju ja maitsestamata jogurtit, proovige keefiri, hapukapsast, miso-suppi, kimchit...» ütleb ta. Kõige olulisem on meeles pidada, et mitmekülgne toitumine on tervise allikas.

Tagasi üles