/nginx/o/2016/04/04/5228539t1h9f3c.jpg)
Kuna haiglate erakorralise meditsiiniosakonnad on ülekoormatud, siis toetab patsientide liit kahendust, kus kergemate hädadega patsientidele antakse valida, kas pöörduda perearsti poole või maksta suuremat visiiditasu.
Patsientide liit pakub välja suurema visiiditasu kehtestamist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«75 protsenti perearstidest töötavad üksikpraksistes ning 20-tunnine vastuvõtuaeg nädalas on neile seatud ametlik norm. Abiarsti palganud suuremad nimistud võivad pakkuda küll pikemaid vastuvõtuaegu, kuid üldiste reeglite kehtestamisel ei saa neist lähtuda,» ütles patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu. Ta lisas, et maal toimub tihti sama perearsti vastuvõtt mitmes kohas ja igaühes neist kord-paar nädalas. «Nii ei tundu õiglane ka EMOsse saatekirjata läinud patsiendi perearstile arve esitamise mõte,» leiab patsientide esindaja.
2015. aastal töötas Eestis 20 erakorralise meditsiini osakonda, kus menetleti üle 400 000 ravijuhu. Viiendik üle 15-aastastest patsientidest toodi EMOsse kiirabiga ja 71 protsenti tulid ilma saatekirjata omal algatusel, kuni 14-aastaste laste hulgas olid vastavad näitajad koguni seitse ja 85 protsenti. «Kiirabiga kohaletoomise nõude elluviimist tänasest suuremas mahus tuleks enne tõsiselt kaaluda. Kiirabi kulud võivad jõudsalt kerkima hakata, kui patsiendil tekib võimalus sel moel EMOs paremini «jutule» saada,» ütles Tammepuu.
Teise võimalusena pakutakse langetada jõuline otsus, kus osa patsiente saadetakse pärast läbivaatust minema, kui nende häda ei ole erakorraline. Tammepuu sõnul inimesed ei oska alati oma tervislikku seisundit õigesti hinnata ja kuni ei ole loodud teisi võimalusi, peab EMO juures saama kõikide terviseprobleemide puhul abi.
Mis puudutab patsiente, kelle läbivaatusel leitakse, et nende terviseseisund ei nõua kiiret arstlikku sekkumist, siis neil võiks olla võimalus valida kas kohapealse abi või perearstile mineku vahel. «Kui riik leiab, et vahendeid napib, siis saab kohapeal küsida selle eest suuremat visiiditasu, kuid alles jääb ka tasuta võimalus perearsti näol,» leiab patsientide esindaja.