Suitsetamine mõjutab ka ravimite koostoimet

FOTO: Toomas Huik / Postimees

On mõned riskirühmad, mil teatud ravimite puhul tekivad suitsetajal ohtlikud koostoimed - näiteks astmahaiged ja rasestumisvastaseid vahendeid kasutavad naised.

Tartu Ülikooli kliinikumi pulmonoloogi Ülle Aniga sõnul on enamasti tegemist võimalusega kõrvaltoimete tekkeks eriti kontratseptiive kasutavate noorte naiste puhul, vahendab portaal Terviseuudised.

«Kontratseptiivide puhul on mõnel inimesel eelsoodumus saada kopsuarteri trombembol. Trombid võivad liikuda kopsuarterisse ja sulgeda seal mõne haru. Tegemist on eluohtliku seisundiga, kui tromb ka väiksema osa kopsuarterist sulgeb,» kirjeldas ta.

Siiski rõhutas arst, et kontraseptiivide kasutamisel ja suitsetamisel ei ole trombi tekkeks kõigil ühesugune risk, vaid rolli mängib ka geneetiline eelsoodumus. Kui geneetiline eelsoodumus on olemas ja inimene suitsetab, siis risk emboli tekkeks on tavapärasest palju suurem.

Suitsetamine mõjutab veel näiteks enamiku astmaravimite toimet. Aniga sõnas, et ühelt poolt on mõju seotud ravimi toime vähenemisega ja teisalt nähakse patsienti aastate vältel jälgides, et haigus areneb eeldatavast kiiremini ja soodustab invaliidistumise võimalust.

«Teame, et ka verd vedeldavate ravimite, konkreetselt Marevani, toime on seotud suitsetamisega. Kitsa toimespektriga Marevan ei pruugi väikestes annustes üldse toimida, kuid rohkem manustades võib toime olla liiga tugev. Marevani tarvitamisel peab patsient pidevalt vereanalüüse andma, sest iga päev suitsetava patsiendi väärtused veres võivad olla hoopis teised, kui varem leitud,» rääkis Aniga.

Arst rõhutas, et kuigi suitsetaja ja mittesuitsetaja hingamisteede nakkused üksteisest ei erine, siis suitsetaja haigestub siiski sagedamini. See on tingitud hingamisteede muutustest, mis soodustavad sissehingatavate bakterite peetuma jäämist - tegelikult on tegemist kroonilise bronhiidiga. «Sekreeti on rohkem, see on tihedama konsistentsiga ja kinni kleepunud. Bakterid hakkavad suuremas kontsentratsioonis paljunema ja võimalus tavalise õhu sissehingamisega sagedamini levinud haigustesse haigestuda on suurem,» kirjeldas ta.

Aniga nentis, et suitsetamise puhul on mõnes mõttes tegemist elustiiliga. «Inimene on harjunud mõne seotusega kogu elu vältel. Ei ole nii, et ta on ühel hetkel üks või teine - kui inimene on suitsetaja, siis on ta elu lõpuni suitsetaja. Ta võib olla suitsetaja, kes mingil perioodil ei suitseta ning neid perioode võib olla elus mitu.»

Tagasi üles