Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tunnistas riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele vastates, et riik pole teinud piisavalt selleks, et HIV-probleemi lahendada.
Ossinovski tunnistas, et riik pole teinud piisavalt HIV-probleemi lahendamiseks (2)
Arupärijad märkisid, et uute HIV-juhtude esinemine on Eestis Euroopa Liidu üks kõrgemaid, ja viitasid mastaapsele epideemiale.
Ossinovski kinnitas, et HIV leviku probleem on tõsine ja pikaajaline. «Peame tunnistama, et me ei ole teinud piisavalt selleks, et sellele probleemile lahendust leida. See on häbiväärne nende tuhandete inimeste suhtes, kes on nüüdseks HI-viiruse kandjad. See on vastutustundetu kindlasti nende sadade inimeste suhtes, kes igal aastal nakatuvad, ja see on selgelt ka rahvusvaheliselt Eesti jaoks häbiplekk,» möönis minister.
Ossinovski märkis, et tegemist on tema kui ministri jaoks äärmiselt prioriteetse teemaga ning kinnitas, et lähiaastatel pöörab sotsiaalministeerium sellele probleemile oluliselt rohkem tähelepanu.
Samuti soovisid arupärijad teada, kui palju on Eesti kulutanud HIV profülaktika ja ravi tarbeks omavahenditest ja kui palju Euroopa Liidu fondide vahenditest. Samuti paluti ministri hinnangut, kas rahastamine on olnud piisav ja kuidas plaanitakse rahastust tõsta.
Ossinovski möönis, et valdkonna rahastamine ei ole kindlasti piisav ja suurendada tuleb nii teenuste geograafilist kättesaadavust kui ka parandada teenuse kvaliteeti ja mahtu.
Lähiaastatel vajavad tema sõnul täiendavat rahastust näiteks ambulatoorne opioid-sõltuvuse asendusravi, nn metadoon-asendusravi, integreeritud opioid-sõltuvuse asendusravi ja antiretroviirusravi koos, mida hetkel pakutakse ainult Lääne-Tallinna keskhaiglas, kuid sel aastal alustab selle teenuse pakkumist ka Ida-Viru keskhaigla.
Kavas on süstlavahetuse nõustamisteenuse geograafilise kättesaadavuse ja HIV testimise laiendamine, lisas minister.
Ossinovski sõnul on riigi kulutused HIV ennetusele ja ravile aastate jooksul kasvanud. Ta tõi näiteks, et aastal 2007 kulutati kokku 10,3 miljonit eurot, kusjuures sellest kolm miljonit moodustasid ARV-ravimid.
Aastal 2015 kulutati peaaegu 14 miljonit eurot, millest 10 miljonit ravimitele. Minister täpsustas, et Euroopa struktuurifondide rahastus mullu oli kaunis marginaalne ehk 40 000 eurot, kuid näiteks aastal 2011 oli see 308 000 eurot.
Täna kulub riigieelarvest ARV-ravimite tagamiseks 10–12 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga viibis ARV-ravil 3494 HIV-positiivset patsienti, mis moodustab ligi 38 protsenti kõikidest diagnoositud HIV-positiivsetest inimestest.
Rääkides uute nakatumiste statistikast märkis Ossinovski, et aastal 2015 oli uusi nakatumisi 270. See on tema sõnul 2001. aastaga võrreldes peaaegu viis korda madalam, nimelt oli siis uusi juhtusid ligi 1500.
Vastates küsimusele, kas ennetusprojektid HIV valdkonnas on olnud edukad, tõi Ossinovski näiteks, et möödunud aasta uuringu andmetel on Eesti 14–29-aastaste noorte teadlikkus erinevatest HIV-testi tegemise võimalustest oluliselt paranenud ja suurenenud on HIVi suhtes testitud noorte hulk ning seda eriti 19–29 aastaste vanusgrupis.
Nii näitavad tema sõnul 2015. aasta andmed võrreldes 2010. aastaga ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu noorte hulgas.