Värske uuring: kui palju teenivad USA arstid?

USAs teenivad ortopeedid keskmiselt 390 000 eurot aastas. Foto: Lynne Cameron/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Medscape'i 2016. aasta palgauuringule vastas 19 200 arsti rohkem kui 26 erialalt, kes avaldasid oma töötasu, kuid ka näiteks selle, kui palju nad nädalas töötavad ja ühe patsiendi raviks aega võtta saavad.

Küsitlusele vastanute aastase töötasu sees on nii palk kui preemiad, kirjutab Medscape oma kodulehel. Kõige rohkem teenisid ortopeedid (443 000 dollarit ehk 390 000 eurot), südamearstid (410 000 dollarit ehk 361 000 eurot), nahaarstid (381 000 dollarit ehk 335 000 eurot), seedetrakti probleemidega tegelevad gastroenteroloogid (380 000 dollarit ehk 334 000 eurot) ja radioloogid (375 000 dollarit ehk 330 000 eurot). Ortopeedia ja südamehaiguste valdkonnas on siiski eriala sees suured palgavahed, sest kirurgid teenivad teistest arstidest oluliselt rohkem.

Kõige vähem teenisid allergiaarstid (222 000 dollarit ehk 195 000 eurot), HIV-ga tegelevad arstid (215 000 dollarit ehk 189 000 eurot), perearstid (207 000 dollarit ehk 182 000 eurot), endokrinoloogid (206 000 dollarit ehk 181 000 eurot ja lastearstid (204 000 dollarit ehk 180 000 eurot).

Kõige paremini teenisid North Dakota, New Hampshire ja Nebraskas osariigi arstid. Ülejäänud arstidest rohkem teenisid ka vabakutselised arstid. Silma jääb ka see, et mehed teenisid naistest tunduvalt rohkem. Näiteks said naissoo esindajatest eriarstid aastas keskmiselt palka 242 000 dollarit ehk 213 000 eurot ja nende meessoost kolleegid 324 000 dollarit ehk 285 000 eurot. Keskmiselt oli naiste palk meest omast 24 protsenti madalam.

Nii nagu paljudes teisteski riikides, on USAs arstide tööpäevad suhteliselt pikad. 51 protsenti tegeles patsientidega nädalas 30–45 tundi, 20 protsenti 46–55 tundi, 11 protsenti vähem kui 30 tundi, kümme protsenti 56–65 tundi ja viis protsenti üle 65 tunni. Kui nooremapoolsed arstid on hakanud varasemast vähem töötama, siis 46–65- aastased arstid teevad tööd varasemast veelgi rohkem.

Ühe patsiendiga tegelemiseks jääb kõige suuremal osal arstidest 13–16 minutit (28 protsendil) ja paljud arstid saavad ühele patsiendile pühendada ka 17–20 minutit (27 protsenti). Leidub aga ka neid, kes peavad hakkama saama vähem kui üheksa minutiga.

Arvestav hulk aega kulub ka paberi- ja administratiivtööle: 27 protsendil vastanutest 10–14 tundi, 25 protsendil 5–9 tundi ja 18 protsendil 20 ja rohkem tundi.

Medscape küsitluse tulemused leiad siit.