Terviseks! Või kas ikka?

Madli Pintson on Tartu ülikooli kliinikumi arst-resident sisehaiguste ja kliinilise farmakoloogia erialal Foto: Erakogu

«Politsei tabas eilsel puhumisreidil 48 alkoholi tarvitanud juhti», «Purjus juht rammis poste, liiklusmärki, prügikasti ja maandus lõpuks kraavi», «Kuus asja, milles me oleme vaid purjus peaga osavad», «Viis head põhjust, miks oma tervise nimel õlut juua», «Neli head põhjust, miks tasub kohe punast veini hakata jooma!» on vaid üksikud pealkirjad, mida meediaväljaannetest leida võib.

Natukenegi arutleval inimesel võiks lüüa see punase tule põlema – kõik pole päris korras ja panna mõtlema, kas alkoholist võiks rohkem teada kui punase veini viinamarjasortide nimed ja kasvatamispiirkond või õlletootja humalavalik ning pruulimise viis.

Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Kontrollimatu alkoholitarbimine on tihti vägivalla ja õnnetuste algpõhjuseks, selle tulemusel kaotavad inimesed tervise ja surevad enneaegselt. Eestis on alkoholitarbimine endiselt suur ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Eesti täiskasvanud elanikud tarbisid 2014. aastal inimese kohta arvestatuna 85,1 liitrit õlut, 13,1 liitrit veini, 11,9 liitrit kangeid (sealhulgas viina 7,8 l) ja 16,7 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siider, segujoogid). Absoluutalkoholi arvestuses annab see kokku 11,7 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta.

Etüülalkohol või etanool, üldisemalt tuntud lihtsalt alkoholi nimetuse all, on aine, mis sisaldub nii veinis, õlles kui ka kanges alkoholis. Alkohol on aine, mis pidurdab kesknärvisüsteemi tööd, nagu seda teevad rahustid ja anesteetikumid. Alkohol ei ole stimuleeriv aine, kuigi tundub, et selle tarvitamise järgselt muutub inimene aktiivsemaks, suhtleb vabamalt, on emotsionaalsem ning ärevus ja hirmutunne kaovad. Paraku on selline tunne eksitav, kuna «stimuleeriv» mõju esineb vaid nendel aju osadel, mis kontrollivad otsustamist. Peamiseks alkoholi toimeks on ajutegevuse aeglustumine, millega kaasneb ebaselge kõne, ähmane mõtlemine, reaktsioonikiiruse aeglustumine, nägemisehäired, lihaste nõrkus ja mäluhäired.  

Etanool on vees lahustuv aine, mis läbib kiiresti rakumembraane. Ligikaudu 70 protsenti alkoholist imendub läbi mao limaskesta, 25 protsenti läbi peensoole limaskesta ning väike kogus alkoholist jääb sooltrakti (viis protsenti). Kui magu on parasjagu tühi, saavutatakse maksimaalne etanooli kontsentratsioon 30–90 minuti jooksul. Peamine alkoholi ainevahetus toimub maksas.

Alkoholi mõõdukas tarvitamine (alla nelja ühiku päevas meestel ja 2 ühiku naistel) reeglina tõsiseid terviseprobleeme ei põhjusta, kuid igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva. Üks ühik sisaldab kümme grammi puhast etanooli (alkoholi), milleks ligikaudu on: üks 330 milliliitrine pudel õlut, üks klaas veini (120 milliliitrit) või üks kogus kanget alkoholi (40 milliliitrit).

Liigtarbimisega kaasneb oluline risk nii tervisele kui sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Tagajärjeks võivad olla kroonilised haigused, töötus, ühiskonna- ja pereliikmete poolne tõrjutus. Eestis suri 2013. aastal otseselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse 444 inimest, sealjuures 76 protsenti neist olid mehed. Sagedasemad surmapõhjused olid maksa alkoholitõbi, alkoholimürgistused, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkohoolne kardiomüopaatia

Samas võib sage alkoholi tarvitamine mõjutada kõiki organeid, kuid kõige sagedamini seedetrakti, südant ja veresoonkonda, närvisüsteemi, põhjustada psüühikahäireid ning verenäitude muutusi. Kuid millist toimet alkohol igale organile avaldab?

Alkohol kiirendab südame tööd ja põhjustab veresoonte laienemist, mille tõttu tuntakse palavust. Alkohol võib häirida aju seda osa, mis kontrollib veresoonte lõõgastumist ja kokkutõmbumist ning tulemuseks on vererõhu tõus. Sagedasemad südame- ja veresoonkonna haigused on kiire ja ebaregulaarne pulss, kodade virvendusarütmia, vererõhu tõus, kardiomüopaatia (südamelihase paksenemine), jäseme arterite haigused (võivad põhjustada valulikku lonkamist ehk klaudikatsiooni).

Alkoholi liigtarvitamisel suureneb nii isheemiliste (ajus on tekkinud verevoolu häire veresoone sulguse tõttu ) kui ka hemorraagiliste (verejooks ajju, mis võib tekkida veresoone lõhkemisest) insultide tekkerisk. Mõõduka alkoholitarbimise korral on näidatud, et väheneb isheemiliste insultide tekkerisk, kuid vastukaaluks juba väikeste koguste tarvitamisel võib hemorraagiliste insultide risk suureneda.

Maks on peamine ravimite ja muude ainete ainevahetuse tagaja, lisaks toodab ta antikehasid võitlemaks infektsioonide vastu. Alkohol kahjustab maksarakke, mille tõttu on häiritud organismile vajalike ainete tootmine ning vere hüübimine. Maksa alkoholitõbi (nt alkoholhepatiit, maksatsirroos) võib lõppeda maksakasvajaga.

Alkohol on üks sagedasemaid ägeda pankreatiidi põhjustajaid. Tegu on kõhunäärme põletikuga, mis edasisel alkoholi tarvitamisel võib muutuda krooniliseks põletikuks. Krooniline pankreatiit häirib seedeprotsesse, kuna seedimiseks vajalike ainete eritumine on vähenenud, põhjustab tugevat kõhuvalu ja kõhulahtisust. Pankreas toodab insuliini, mis on vajalik reguleerimaks veresuhkru taset organismis. Alkoholi tarvitamine suurendab järsult veresuhkru taset, millele järgneb insuliini vabastamine pankrease rakkudest. See võib viia kiire veresuhkru taseme languseni ja põhjustada hüpoglükeemiat. Hüpoglükeemia sümptomiteks on pearinglus, peavalud, kontsentreerumishäired, depressioon, ärevus, peapööritus, värisemine, külm higi, südame pekslemine, koordinatsiooni- ja seedehäired. Selle tulemusena võib tekkida diabeet.

Alkohol suurendab maohappe taset, mis võib põhjustada gastriidi või haavandite teket. Sage on ka kõhulahtisuse esinemine.

Alkoholi tarvitamine võib põhjustada närvikahjustust ehk neuropaatiat, mis tekitab jäsemetes (eelkõige jalgades) valulikke nõelatorkeid, lihaste nõrkust, uriinipidamatust ning erektsioonihäireid. Närvikahjustusest tekib iseloomulik kõnnak ehk ataksia. Alkoholi liigtarvitamine võib põhjustada epilepsia ehk krampide teket, mille ravimine võib osutuda keeruliseks, kuna alkohol võib segada krambivastaste ravimite toimet.

Psüühikahäirete esinemine võib samuti olla seotud alkoholi liigtarvitamisega. Vananedes väheneb ajumaht keskmiselt 1,9 protsenti kümne aastaga, mida peetakse normaalseks. Alkoholi liigtarvitamine kiirendab teatud aju piirkondade mahu muutust, mille tulemusel tekivad mäluhäired ning dementsus. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võivad tekkida ka järgnevad normaalse funktsioneerimise puudujäägid: võimetus kavandada ja teha otsuseid ning lahendada probleeme. Võib tekkida üldine aju atroofia ehk kärbumine ning liigjoomine võib põhjustada raskeid toitainete puudusi, mis omakorda soodustavad dementsuse teket. 

Alkoholi tarvitamine on seotud ka depressiooni ja ärevusega, mistõttu võib tekkida nõiaring: ärevuse ja depressiooni sümptomite leevendamiseks kasutatakse alkoholi, kuid järgneval päeval on sümptomid veelgi tugevamalt väljendunud.

Alkoholi liigtarvitamine võib suurendada suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, rinna- ja jämesoolevähi tekkimist. Kasvajarisk on veelgi suurem inimestel, kes samaaegselt suitsetavad.

Õnnetusi, vigastusi ja mürgistusi seostatakse samuti liigse alkoholitarbimisega. Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel, nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni kolm kuni neli korda suurem.

Alkoholi tarvitamisega on seotud ka tolerantsuse kujunemine, mistõttu varasemalt kasutatud alkoholi kogused pidevalt suurenevad ning on oht sõltuvuse kujunemiseks,  mistõttu võivad tekkida pöördumatud organsüsteemide kahjustused.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõõdukas alkoholi tarvitamine pole keelatud. Kui aga liiga tihti pitsi või koguni pudelit kergitada, võivad tagajärjeks olla tõsised terviseprobleemid. Ajakirjanduses on aeg-ajalt propageeritud küll punase veini või õlle kasulikku toimet organismile, kuid enne klaasi täitmist tasuks mõelda veidi kaugemale – kas just see aine, alkohol, on mulle vajalik? Ehk oleks palju kasulikum tervislik eluviis, sport ja tasakaalustatud toitumine.  

Artikli eesmärgiks ei ole täiskarskluse propageerimine, valiku teeb iga inimene ise: kas lahustada oma mured ja väsimus alkoholiga, nautida pokaali veini heas seltskonnas või tunda ennast rõõmsa ja muretuna ilma mõnuaineteta. Vanasõnagi ütleb: võta pits ja pea aru, seega alkohol saab olla üksnes targa inimese kaaslane.