Psüühikahäirete esinemine võib samuti olla seotud alkoholi liigtarvitamisega. Vananedes väheneb ajumaht keskmiselt 1,9 protsenti kümne aastaga, mida peetakse normaalseks. Alkoholi liigtarvitamine kiirendab teatud aju piirkondade mahu muutust, mille tulemusel tekivad mäluhäired ning dementsus. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võivad tekkida ka järgnevad normaalse funktsioneerimise puudujäägid: võimetus kavandada ja teha otsuseid ning lahendada probleeme. Võib tekkida üldine aju atroofia ehk kärbumine ning liigjoomine võib põhjustada raskeid toitainete puudusi, mis omakorda soodustavad dementsuse teket.
Alkoholi tarvitamine on seotud ka depressiooni ja ärevusega, mistõttu võib tekkida nõiaring: ärevuse ja depressiooni sümptomite leevendamiseks kasutatakse alkoholi, kuid järgneval päeval on sümptomid veelgi tugevamalt väljendunud.
Alkoholi liigtarvitamine võib suurendada suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, rinna- ja jämesoolevähi tekkimist. Kasvajarisk on veelgi suurem inimestel, kes samaaegselt suitsetavad.
Õnnetusi, vigastusi ja mürgistusi seostatakse samuti liigse alkoholitarbimisega. Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel, nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni kolm kuni neli korda suurem.
Alkoholi tarvitamisega on seotud ka tolerantsuse kujunemine, mistõttu varasemalt kasutatud alkoholi kogused pidevalt suurenevad ning on oht sõltuvuse kujunemiseks, mistõttu võivad tekkida pöördumatud organsüsteemide kahjustused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõõdukas alkoholi tarvitamine pole keelatud. Kui aga liiga tihti pitsi või koguni pudelit kergitada, võivad tagajärjeks olla tõsised terviseprobleemid. Ajakirjanduses on aeg-ajalt propageeritud küll punase veini või õlle kasulikku toimet organismile, kuid enne klaasi täitmist tasuks mõelda veidi kaugemale – kas just see aine, alkohol, on mulle vajalik? Ehk oleks palju kasulikum tervislik eluviis, sport ja tasakaalustatud toitumine.
Artikli eesmärgiks ei ole täiskarskluse propageerimine, valiku teeb iga inimene ise: kas lahustada oma mured ja väsimus alkoholiga, nautida pokaali veini heas seltskonnas või tunda ennast rõõmsa ja muretuna ilma mõnuaineteta. Vanasõnagi ütleb: võta pits ja pea aru, seega alkohol saab olla üksnes targa inimese kaaslane.