T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Appi, miks mu laps ei räägi!

Heilika Leinus
, reporter
Appi, miks mu laps ei räägi!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsed on väga erinevad - mõni hakkab rääkima varem, mõni hiljem.
Lapsed on väga erinevad - mõni hakkab rääkima varem, mõni hiljem. Foto: Vladimir Godnik/picture alliance / moodboard

Mida teha, kui teie laps ei taha rääkima hakata? Või kui ta kasutab sõnu valesti, hääldab neid ebaselgelt, kokutab, ei oska dialoogi pidada...

Laste kõneprobleemid on aastatega kasvanud, vahendab Deutschlandfunk. Kõnehäireid tuleb kindlasti märgata ja nendesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest ravimata jättes võivad nad täiskasvanueas esile kutsuda psüühilisi häireid.

Tegelikult algab lapse kõne areng juba emaüsas. Alates 22. rasedusnädalast hakkavad nad helisid kuulma, vastsündinul areneb koogamisoskus, mis asendub umbes viiendal elukuu paiku lalisemisega. Oluline on, kas laps reageerib vanemate käitumisele, häälele ja laulmisele.  9–12-kuuselt tekivad esimesed seosed sõnade ja asjade vahel. 18-kuuselt peaks laps oskama juba 10–20 sõna. Teadlased väidavad, et 30 esimest sõna on kõige raskemad, pärast läheb kergemaks ja laps õpib edukalt umbes kaheksa sõna päevas.

Teise eluaasta paiku peaks tulema murrang. See on lapse kõne arengus kõige aktiivsem periood.  Sõnu peaks ta nüüdseks mõistma juba üle 50 ja kolmandaks eluaastaks peaksid ka teised lapse kõnest aru saama. Kõne peetakse hilinenuks, kui ta teise eluaasta lõpuks räägib vähem kui 50 sõna. Hiljemalt neljandaks eluaastaks peaks laps oskama juba arusaadavalt rääkida, selgitab Mainzi ülikoolikliiniku logopeedia arst Anne Läßig.

Lapsed on loomulikult kõik väga erinevad ja mõni õpib varem rääkima, mõni natukene hiljem. Selles pole midagi halba, kuid tuleb jälgida mõningaid kõne arengu etappe ja vajadusel soodustada laste rääkima hakkamist näiteks erinevate mängudega. Mängides kuulab laps vanemate juttu ja kui mäng on põnev, soovib ta ka ise kaasa rääkida. Õhtuti lugege lapsele näiteks ilmekalt muinasjuttu. Lisaks võib ema kodus majapidamistöid tehes lapsele oma tegevust kommenteerida ja mõningaid olulisemaid ja lihtsamaid sõnu mitu korda kasutada, juhtides seejuures lapse tähelepanu esemele, et laps paneks eseme ja sõna omavahel kokku. Tuleb meeles pidada, et lapsed õpivadki just mängides. Laulge, suhelge, vaadake pildiraamatuid!

Doktor Läßig ütleb, et logopeedi juurde peaks pöörduma siis, kui kaheaastane laps kasutab vaid üksikuid sõnu, tema kõne on arusaamatu või ta ei saa kõnest aru. Võib ka juhtuda, et mõni kaheaastane ütleb vaid mõned sõnad, kuid teeb end muul moel arusaadavaks, näiteks viib esemeni, siis on tegu hoopis kõne hilinemisega.

Tuleb meeles pidada, et iga laps on erinev ja väikesed kõikumised on normaalsed, kuid vanemad peavad siiski oma lapse kõne arengut jälgima ja õigeaegselt abistama. Esimene kuni kolmas eluaasta on lapse kõne arengus väga olulised ning seega tuleb teda selles faasis suunata ja abistada. Kui laps saab kõigest ümbritsevast aru ja käitub ka olukorrale vastavalt, võib küll vähe rääkida, aga teeb end muul moel arusaadavaks, siis pole põhjust muretsemiseks.  

Märksõnad
Tagasi üles