:format(webp)/nginx/o/2016/04/06/5235291t1h04c1.jpg)
Viimase kolmekümne aastaga on diabeeti haigestumine neljakordistunud ja tänapäeval on igal 11. täiskasvanul diagnoositud suhkruhaigus.
Hea elu haigus võtab võimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu kasvab inimeste vööümbermõõt, suureneb ka suhkruhaigusesse haigestumine, kirjutab BBC.
Kui 1980. aastal oli maailmas 108 miljonit suhkruhaiget, siis nüüd on neid 422 miljonit, selgub WHO diabeedi raportist. Kuigi kasvanud on nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeeti haigestumine, esineb rohkem just elustiilihaiguseks peetud 2. tüüpi diabeeti.
Kui veresuhkrutaset ei suudeta kontrolli all hoida, siis on sellel tervisele laastavad tagajärjed. Diabeedihaigel on kolm korda suurem risk saada infarkt, 20 korda suurem tõenäosus jala amputeerimiseks, samuti on suurem risk saada insult, neerupuudulikkus ja jääda pimedaks.
Diabeet on maailmas kaheksas surmapõhjus ning see tapab igal aastal umbes 1,5 miljonit inimest. 2,2 surma on aga seostatud kõrge veresuhkrutasemega.