Diabeedi esinemissagedus kasvab aasta-aastalt ning sel puhul on suureks riskiteguriks just ülekaalulisus, mis ohustab üha suuremat osa ka Eesti elanikkonnast.
Vaata, mida tehes võid ennetada diabeeti haigestumist
Täna tähistatakse ülemaailmset tervisepäeva, mis sel aastal on pühendatud diabeedile ehk suhkruhaigusele. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) eestvedamisel tähistatava tervisepäeva eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust diabeedist, selle riskiteguritest ning võimalustest, kuidas diabeeti ennetada, õigeaegselt avastada ja kontrolli all hoida.
WHO Euroopa piirkonnas põeb diabeeti 64 miljonit inimest ja see nõuab igal aastal kümneid tuhandeid elusid. Aruandes avaldatud andmete põhjal põeb diabeeti hinnanguliselt 9,3 protsenti Eesti elanikkonnast. Diabeedi oluline riskitegur on ülekaalulisus ja selle osakaal Eestis on murettekitavalt suur – 60,3 protsenti.
Et ennetada 2. tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi, peaksid igas vanuses inimesed:
- saavutama ja säilitama normaalse kehakaalu;
- liikuma korrapäraselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit enamikel päevadel, kehakaalu ohjamiseks tuleks aga liikuda rohkem;
- sööma iga päev 3–5 portsjonit puu- ja köögivilju ning vähendama suhkru ja küllastunud rasva tarbimist;
- hoiduma suitsetamisest.
2. tüüpi diabeedi esinemissagedus on kasvanud kõigis vanuserühmades ning seda esineb üha rohkem ka nooruki- ja lapseeas. See tüüp moodustab kogu maailma diabeedijuhtumitest 90 protsenti, kuid on suures osas ennetatav.
Selle diabeeditüübi puhul ei suuda organism insuliini tõhusalt ära kasutada ja sümptomid võivad olla sarnased 1. tüübi diabeediga, milleks on ülemäärane uriiniteke, janu, pidev näljatunne, kehakaalu kaotus, nägemismuutused ja väsimus. Teisalt on sümptomid sageli kergemakujulised, mistõttu võidakse haigus diagnoosida mitu aastat pärast tekkimist, kui on ilmnenud juba tüsistused.