/nginx/o/2016/04/07/5238627t1h1701.jpg)
Mehi, kes saavad isaks enne 25. eluaastat, võib keskeas ohustada kõrgem suremuse risk. Sealjuures võib oma osa olla sellel, et noorukite rasedused on sageli planeerimata ning mehele langeb ootamatult osaks isa ja peamise leivateenija roll.
Noori isasid võib ohustada kõrgem suremusrisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingi Ülikooli teadlaste sõnul on varasemad uuringud viidanud noorelt isaks saamise seosele nõrgema füüsisega keskeas, mis põhjustab varasemat suremust võrreldes meestega, kes saavad isaks hiljem, vahendab Terviseuudiste portaal.
Seose kinnitamiseks analüüsisid teadlased 1950. aasta Soome rahvaloenduse andmeid, mis hõlmasid rohkem kui 30 500 meest, kelle sünniaasta jäi perioodi 1940 kuni 1950. Hiljemalt 45-aastaselt olid kõik mehed isaks saanud, ning kasutades perioodi 1985-2005 suremuse andmeid, kontrolliti nende elulugu alates 45. eluaastast kuni surmani või 54aastaseks saamiseni.
22-aastaselt oli isaks saanud ligikaudu 15 protsenti meestest, 29 protsenti sai isaks 22-24-aastaselt, 18 protsenti 25-26-aastaselt, 19 protsenti 27-29-aastaselt ning 19 protsenti 30-44-aastaselt. Keskmine isaks saamise iga oli teadlaste sõnul 25-26 eluaastat, mistõttu selle vanuserühma mehi kasutati uuringutulemuste võrdlusrühmana.
Võrreldes meestega, kes said isaks vanuses 25-26 eluaastat, ohustas 22-aastaselt isaks saanuid 26 protsenti kõrgem surma risk keskeas. Samal ajal oli 14 protsenti kõrgem suremusrisk meestel, kelle esimene laps sündis siis, kui nad olid 22-24-aastased.
Meestel, kes said esmakordselt isaks vanuses 30 kuni 44 eluaasat, oli surma risk keskeas 25 protsenti madalam võrreldes meestega, kelle esimene laps sündis siis, kui nad olid 25- või 26-aastased.
Isaks saamine 27- kuni 29aastaselt keskeas suremusele mõju ei avaldanud. Need tulemused jäid püsima ka pärast seda, kui arvesse oli võetud erinevaid mõjutegureid (haridus, elupiirkond, perekonnaseis ja laste arv).
Uuringut juhtinud dr Einiö sõnul on oluline, et mehed, kes saavad noorelt isaks, kannaksid enda eest hoolt. «Vaatamata isadusega kaasnevale vastutusele peaksid noored isad, kes elavad koos oma lapsega, leidma aega tervislike eluviiside jaoks, nagu näiteks füüsiline tegevus, et tagada omale tulevikus parem tervis,» rõhutas ta.
Ta tõi veel välja teguri, et kuna tõenäoliselt pole paljude noorte paarid rasedused planeeritud, on võimalik, et võis ootamatult osaks langenud isa ja leivateenija roll põhjustada noorele mehele psühholoogilise ja majandusliku surve, kes selleks rolliks veel valmis ei olnud.