Mõistatuslikult kiiresti leviv raske haigus vaevab üha rohkemaid väikelapsi

Väikelaste üha suurema suhkrutõppe haigestumise põhjus on jäänud mõistatuslikuks. Foto: The Image Works/TopFoto/Scanpix

Kui varem peeti diabeeti ehk suhkurtõbe eelkõige vanemate inimeste haiguseks, siis nüüd põeb seda ka üha enam pisikesi beebisid ja väikelapsi. Eriti kehvade näitajate poolest paistab silma põhjanaaber Soome, kus on maailmas kõige enam esimest tüüpi diabeeti põdevaid lapsi.

Praegu põeb maailmas suhkruhaigust ligikaudu 250 miljonit inimest ja prognoosi kohaselt kasvab see arv 2025. aastaks üle 300 miljoni. Arvutuste kohaselt suureneb suhkruhaigete arv 2030. aastaks kõige enam Lähis-Idas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Hinnanguliselt kasvab suhkurtõvesse haigestumine Euroopas 30 protsenti ja mujal ligikaudu 50 protsenti. Tänase diabeedipäeva puhul korraldatud Tallinna kiirabi koolitusel räägiti laste ja täiskasvanute suhkruhaigustest, selle avastamisest ja ravivõimalustest. 

Tähelepanu väärib, et juba pikka aega ei ole diabeet ehk suhkurtõbi enam vanemate inimeste haigus. Üha enam diagnoositakse ka pärilikku ja vastsündinute diabeeti, mis saab alguse esimesel kuuel elukuul. Tallinna lastehaigla endokrinoloog Kaire Heilmani sõnul neist harvemini esinevatest diabeedi tüüpidest tavaliselt kuigi palju ei räägita, kuid neid on diagnoositud ka Eestis.

Kõige rohkem suhkruhaigeid lapsi on Soomes

Kui enamik täiskasvanuid põeb teist tüüpi diabeeti, siis laste seas on Euroopas eelkõige levinud esimest tüüpi suhkrutõbi. Maailmas esineb esimest tüüpi diabeeti kõige enam Skandinaaviamaade lastel, kus seda põeb ligikaudu 30–60 last 100 000-st. Terves maailmas kõige suurem haigestumine laste esimest tüüpi diabeeti on Soomes, kus seda haigust põeb 57,6 last 100 000-st. Järgnevad Rootsi (43,1 last 100 000-st), Saudi-Araabia (31,3 last 100 000-st), Norra (27,9 last 100 000-st)  ja Ühendkuningriik (24,5 last 100 000-st). Üha enam lapsi jääb suhkurtõppe ka mujal. Näiteks Poolas ja Armeenias tõusis haigestumine esimesse tüüpi diabeeti 1989.–2008. aastal kolm korda.

Eestis on esimest diabeeti põdevate laste kohta andmed olemas 1983. aastast. Kuni 1990. aastani haigestus aastas ligikaudu kümme last 100 000 lapse kohta, praegu on see arv kasvanud kolm korda. Kõige enam haigestub igal aastal 10–15-aastasi lapsi.  Kõige suuremad muudatused alla viieaastaste seas, kes jäävad suhkruhaigusesse kuus korda enam kui 1983. aastal.

Peagi on iga kolmas Ameerika laps suhkruhaige

Euroopast väljas esineb ka laste seas üha enam teist tüüpi suhkurtõbe. «Väga suur probleem on suhkurtõbi Ameerika Ühendriikides, kus on prognoositud, et lastest, kes on sündinud pärast 2000. aastat, kujuneb elu jooksul ühest lapsel kolmel diabeet,» rääkis Heilman. Alla kümneaastastel lastel diagnoositakse tohtri sõnul ka seal tavaliselt esimest tüüpi diabeet, kuid üle kümne aasta vanustest ladinaameerika ja afroameerika päritolu esmase diabeedi diagnoosi saanud lastest on haigestunud just teist tüüpi diabeeti. Teist tüüpi diabeet on ohtlik just seetõttu, et see on «hiilivalt kulgev haigus», mis ei pruugi kohe avalduda.

Euroopa lastel teist tüüpi diabeediga õnneks nii suuri probleeme ei ole. Meie maailmajaos haigestub 100 000-st alla 16-aastastest lapsest teist tüüpi diabeeti keskmiselt 0,53. Neist 95 protsenti on ülekaalulised ja 83 protsenti rasvunud.

Diabeedi teke on siiani mõistatuslik

Selleks, et diabeet tekiks, on vajalik geneetiline eelsoodumus või risk, kuid sellegipoolest võib selle riskiga elada elu lõpuni, ilma et haigus avalduks. Diabeet tekkib, kui immuunsüsteem hakkab hävitama insuliini tootvaid rakke, kuid avaldub alles siis, kui 90 protsenti nendest rakkudest on juba hävinud. See, mis immuunsüsteemi keha enda rakkude vastu võitlema paneb, on Heilmani sõnul siiani saladuseks jäänud.

«Inimese geneetiline koostis ei ole viimase 30 aasta jooksul kindlasti nii palju muutunud, et sellega võiks põhjendada haigestumise hüppelist kasvu, mistõttu on selge, et põhjus on väliskeskkonnas, kuid keegi ei tea, milles täpselt,» selgitas Heilman. «Kui varem elasid inimesed diabeediriskiga kümnenda või 15. eluaastani, ilma, et haigus avalduks, siis nüüd on see haigus alla viieaastastel.» Üks levinud teooria seostab tohtri sõnul sagedamast haigestumist sellega, et elame üha steriilsemas keskkonnas. «Arvatakse, et see viibki immuunsüsteemi segadusse ja ta hakkab võitlema keha oma rakkudega,» lisas ta.  

Avastamine ja toetus

Diabeedile viitab näiteks tume viirg kaelal, mis esineb rohkem kui poolel diabeeti põdevatest lastest. Üle kümneaastatel ülekaalulistel ja rasvunud lastel peaks Heilmani sõnul vähemalt kord aastas veresuhkru taset mõõtma. Peale selle peaks mõõtma ka näiteks vererõhku, sest diabeediga kaasneb sageli kõrgvererõhutõbi.

Selleks, et diabeeti põdevatel lastel ja nende vanematel lihtsam oleks, on haigekassa ja tervise arengu instituut iga aasta eraldanud raha projektidesse, mille käigus pakutakse koolides ja lasteaedades võimalikult paljudele lastele kvaliteetset abi. «Kõige olulisem on, et lapsel oleks tugiisik, kes last jälgib,» rääkis Heilman. Vastasel korral on oht, et üks lapse vanematest peab tööl käimisest loobuma ja last kodus kasvatama või temaga lasteaias kaasas käima.

Moodne insuliinipump on suureks abiks

Diabeeti ravitakse Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikus. Seda haigust põdev laps peaks käima vähemalt neli korda aastas endokrinoloogi juures. Tänapäeval on eelistatud intensiivistatud insuliiniravi, kuid haigusega tuleb kohandada ka toitumisharjumused. Päevas peaks Heilmani sõnul tegema vähemalt neli veresuhkru mõõtmist, kuid tegelikult tehakse keskmiselt kuus kuni 15 mõõtmist.

40 protsenti diabeeti haigestunud lastest kasutab insuliinipumpasid. Eestis kasutatakse peamiselt pumpasid, mille nimeks on ParadigmVeo, Paradigm ja Accuchek Spirit. Esimene neist võimaldab glükosensori abil pidevalt veresuhkrut mõõta ja on abiks ka insuliinikoguste arvutamisel. Pump prognoosib ka veresuhkru muutust ja kohandab insuliini manustamist. See on eriti suureks abiks une ajal, sest nii ei ole tarvis enam öösel üles tõusta ja veresuhkru taset mõõta.

Mitmekülgsema aparaadi eest tuleb välja käia ka poole rohkem raha. Kui ülejäänud kaks insuliinipumpa saab kätte ligikaudu 1000 euro eest, siis ParadigmVeo maksab ligikaudu 2000 eurot. Haigekassa maksab sellest kinni poole, samas kui lihtsama pumba soetamiseks kulunud rahast maksab haigekassa tagasi 90 protsenti.

Haigekassa maksab ühe insuliinipumba eest viie aasta jooksul. Kui alla viieaastastest lastest saavad soodustuse kõik, siis viie- kuni kaheksa-aastastest lastest saab toetust vaid osa lapsi.

Tulevikus saavad suhkruhaiged tehiselundi

Tulevikus võib paljude suhkruhaigete elu Heilmani sõnul lihtsamaks minna, sest väljatöötamisel on tehiskõhunääre, mis kujutab endast inimese sees asuvat insuliinipumpa. Kui see teoks saab, hakkab veresuhkrut mõõtma sensor, mis saada tulemuse pumbale. Seejärel eraldab pump organismi vajaliku koguse insuliini. See tähendab, et inimesel ei ole enam tarvis oma tervise pärast nii palju muret tunda, sest masinad teevad tema jaoks vajaliku töö ära.

Väga heaks abiliseks on aga juba tänapäeval hüpokoerad, keda on hakatud välja õpetama ka Eestis. Tublid loomad tunnevad ära vere liiga madala glükoosisisalduse ja toovad lapsele kätte ka vajaliku mahlapaki.

Soovitused suhkruhaigete laste vanematele

• Lapse toit olgu mitmekesine.
• Sama süsivesikutesisaldusega erinevad toidud tõstavad veresuhkru taset erinevalt! See sõltub GI-indeksist.
• Igal toidukorral peaks olema vähemalt üks madala GI-indeksiga toit.
• Rasva- ja valgurikkast toidust imenduvad süsivesikud aeglaselt, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ka nende tarbimisele.
• Mõõdukast trennist on abi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Selleks, et laps liigutaks piisavalt, kuid ei teeks endale ka liiga, tuleks nõu pidada pädeva füsioterapeudiga, kelle võib leida näiteks Tallinna lastehaigla Õunakse keskusest.