Euroopa-ülene digiretsept: kas üksnes ilus unistus?

Digiretsept jõudis Eestisse 2010. aastal ja peagi kirjutati digitaalselt välja enamik ravimeid. Foto: Liis Treimann

Eesti perearstid Le Vallikivi ja Katrin Martinson viisid hiljuti läbi uuringu, mille eesmärgiks oli saada ülevaade digitaalse ravimiretsepti kasutamisest 25s Euroopa riigis.

Vallikivi ja Martinson leidsid, et küsitlusele vastanud Euroopa riikides esinevad digiretseptiteenuse kasutamisel suured, ka riikidesisesed ja regionaalsed erinevused, kuid siiski kaaluvad digiretsepti rakendamise eelised puudused üles, vahendab Med24 ajakirja World Medical Journal märtsinumbris ilmunud artiklit.

2010. aastal oli vaid mõnes Euroopa riigis digiretseptisüsteem terviklikult kasutusel – 15 riigis toimis elektrooniline väljakirjutamine, üheksas riigis retsepti elektrooniline edastamine apteeki ning seitsmes riigis salvestusid andmed ravimi väljaostmisel apteegist. Eestis käivitus digiretseptisüsteem tervikliku üleriikliku süsteemina 1. jaanuaril 2010 ja 2014. aastal oli haigekassa andmetel 98,5 protsenti retseptidest Eestis 2014. aastal välja kirjutatud digiretseptidena. See ärgitas Eesti arste välja selgitama, kuidas on digiretseptidega lood mujal Euroopas.

Küsimustikule vastasid Horvaatia, Ühendkuningriigite, Belgia, Taani, Saksamaa, Norra, Sloveenia, Hispaania, Türgi, Austria, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Hollandi, Portugali, Poola, Rootsi ja Šveitsi esindajad. Kõik vastajad on eksperdid, kes oma töö tõttu on seotud peremeditsiiniga.

Üleriiklik süsteem vaid üheksas riigis

25 vastanud riigist on üleriiklik digiretseptisüsteem olemas üheksas: Eesti, Soome, Rootsi, Holland, Taani, Türgi, Ühendkuningriigid, Horvaatia, Kreeka. Regionaalselt toimib digiretseptisüsteem Hispaanias ja Itaalias ning teatud partnerite vahel toimib see kolmes riigis: Belgias (süsteem on piloteerimisel), Tšehhis ja Norras. Digiretseptisüsteemi ei eksisteeri 11 riigis: Austria, Prantsusmaa, Saksamaa,  Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Sloveenia, Šveits. Riikides, kus on üleriiklik digiretseptisüsteem, väljastatakse vastajate hinnangul 90–100 protsenti retseptidest digisüsteemi vahendusel.

Enamikus riikides, kus digiretseptisüsteemi ei ole, peetakse kas arutelusid digiretseptisüsteemi üle või see rakendub lähiajal. Retseptide käsitlemisega seotud süsteemid on aga Euroopa riikides väga erineva ülesehitusega, koondades erinevaid andmeid erinevates etappides.

Kõikides riikides on arstil võimalik saada infot patsiendi ravi kohta patsiendilt endalt või tema omastelt suuliselt raporteerituna või arsti poolt paberile kirjutatuna. Elektroonse andmevahetusena on info patsiendi ravimite kohta arstile tsentraalsest andmebaasist kättesaadav kaheksas riigis, kolmes riigis on info kättesaadav regionaalsest andmebaasist ning neljas riigis ainult oma tervishoiuasutuse raames.

Mitme riigi eksperdid (Norra, Belgia, Ühendkuningriik) ütlevad, et ravi määramist näevad perearstid ja eriarstid erinevalt, näiteks võimaldavad erinevad süsteemid jälgida perearstide väljakirjutatud ravimeid, kuid informatsioon eriarstiabis väljakirjutatud retseptidest jõuab perearstideni alles haigla väljavõtete alusel.

Seetõttu ei tundu Vallikivile ja Martinsonile, et Euroopa-ülene digiretsepti süsteem veel niipea teoks saab.