/nginx/o/2016/04/08/5242411t1h06cf.jpg)
Paavianeid seasüdamega täiendanud ameerika ja saksa teadlased tõestavad, et nüüdisaegsete ravimite ja geenitehnoloogia meetoditega saab hoida ühe liigi organismi teise liigi elundit hülgamast pea kolm aastat.
Loom, kes elas pea kolm aastat seasüdamega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katseid teinud teadlaste sõnul on küllaltki tõenäoline, et lähitulevikus ei suudeta veel organeid nii-öelda «tünnis» kasvatada, mistõttu võiks liikidevaheline organisiirdamine pakkuda ajutist leevendust uut elundit ootavatele patsientidele, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Kuigi kudede kasvatamise vallas tehtavad edusammud on olnud viimastel aastatel märgatavad, võiks ksenotransplantatsioon jõuda teatud rakendustes tavapraktikasse kiiremini.
Sellegipoolest kimbutavad seda uurimisvaldkonda veel mitmed probleemid, nagu näiteks inimestele suhteliselt lähedase füsioloogiaga sigade genoomis leiduvad pärilikkusaine järjestused, mis viivad inimeste ja teiste primaatide organismis surmavate veretrombide tekkeni. Täiendavaid probleeme põhjustas immuunsüsteemi reaktsioon, mistõttu tekkis uue elundi saanud organismi ning organi vahel elu ja surma peale toimuv lahing, mis lõppes tavaliselt minutitega.
Paavian elas pea kolm aastat seasüdamega
Paavianeid seasüdamega täiendanud ameerika ja saksa teadlased tõestavad, et nüüdisaegsete ravimite ja geenitehnoloogia meetoditega saab hoida ühe liigi organismi teise liigi elundit hülgamast pea kolm aastat.
Katseid teinud teadlaste sõnul on küllaltki tõenäoline, et lähitulevikus ei suudeta veel organeid nii-öelda «tünnis» kasvatada, mistõttu võiks liikidevaheline organisiirdamine pakkuda ajutist leevendust uut elundit ootavatele patsientidele, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Kuigi kudede kasvatamise vallas tehtavad edusammud on olnud viimastel aastatel märgatavad, võiks ksenotransplantatsioon jõuda teatud rakendustes tavapraktikasse kiiremini.
Sellegipoolest kimbutavad seda uurimisvaldkonda veel mitmed probleemid, nagu näiteks inimestele suhteliselt lähedase füsioloogiaga sigade genoomis leiduvad pärilikkusaine järjestused, mis viivad inimeste ja teiste primaatide organismis surmavate veretrombide tekkeni. Täiendavaid probleeme põhjustas immuunsüsteemi reaktsioon, mistõttu tekkis uue elundi saanud organismi ning organi vahel elu ja surma peale toimuv lahing, mis lõppes tavaliselt minutitega.