Vale ravi tõttu võis surra 30 inimest

Haigla varjas tükk aega surmajuhtumeid. Foto: Anthony Devlin/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Austraalias Sidney’s asuvat St Vincenti haiglat on haaranud skandaal, sest arstid on manustanud vale koguse vähiravimit 78 inimesele, kellest 30 on surnud.  

St Vincenti haigla arsti dr John Grygiel tegi Austraalia valitsuse poolt tellitud ülevaate kohaselt faktivea, doseerides 78 patsiendile liiga vähe vähiravimit, kirjutab news.com.au. 100-milligrammine ravimi doos, mille arstid patsientidele välja kirjutasid, oli kolmandiku kuni poole võrra väiksem kui tavaliselt sama haiguse raviks kasutatav ravimikogus. Pea- ja kaelavähki põdevaid patsiente, kelle ravi uuriti, raviti selles haiglas 2012.–2015. aastal.

Kui varem oli haigla teatanud, et liiga väikese doosi saanud patsientidest tuli vähk tagasi vaid viiel ja kaks neist olid surnud, siis uued arvud on šokeerivad. Selle väite tõestamiseks ei olnud aga haiglal ette näidata ühtegi uuringut. Nüüd kavatsevad ametivõimud uurida sama onkoloogi tegevust viimase paarikümne aasta jooksul ja andmeid kogutakse ka tema tegevuse kohta kolmes teises haiglas.

Haigla varasemad ütlused põhinesid väitel, et liiga väikeses koguses said ravimit kõigest 70 patsienti ja et vale ravi ei toonud negatiivseid tagajärgi. St Vincenti haigla väitis varem ka, et patsiendid ei olnud surnud mitte arstide vea tõttu, vaid seepärast, et vähk tuleb selle piirkonna inimestel keskmiselt sagedamini tagasi ja et ka üldiselt on sealkandis surevus kõrgem.

Suurt inimlikku tragöödiat ei ole võimalik sõnades väljendada

Ken Dugdale ei saa vähi tõttu enam rääkida, kuid ta soovib, et tema pahameelt St vincenti haigla vastu kuuldaks.  Ta kuulus nende 78 patsiendi hulka, kellele anti liiga väike doos kemoteraapiat. Dugdale’i vähk tuli tagasi eelmise aasta juunis, vähem kui aasta pärast ravi lõppemist.

66-aastase mehe kõri tuli eemaldada ja nüüd toidetakse teda voolikuga. Tema naise Natalie sõnul tekitasid raporti tulemused nendes õudu. «Saada teada, kuivõrd palju seda tehti…ma olen lihtsalt…seda ei saagi sõnadega kirjeldada,» rääkis ta. «Minu arvates on põhjust muretsemiseks – 78 inimest said ravi ja 30 on surnud.»

Natalie Dugdale ütles, et on nüüd ühenduses ka teiste peredega, kus leidub inimesi, kellele dr Grygiel määras ravi valesti. Ühele mehele on tema sõnul just teada antud, et vähk on tagasi tulnud ja sel korral ravist enam abi ei ole. «Sellele paarile öeldi seda alles täna,» rääkis ta, «see arv kasvab peagi 31-ni.» Sellest, et Ken Dugdale kahe aasta eest vale doosi ravimit sai, anti talle teada alles kahe kuu eest. Natalie Dugdale’i sõnul õnnestus haiglalt vastus saada vaid seetõttu, et nad ei jätnud mehega pärast raporti ilmumist enne jonni, kui neile vastus anti.

«Teadsime küll, et ta sai madala doosi ravimit, kuid ei teadnud, et see doos oli liiga väike,» rääkis naine. «Tegelikult küsisime talle ka tugevamat ravi, sest mu mehel on olnud samasugune vähk, mistõttu me teame, missugune ägedaloomuline haigus see on,» rääkis Natalie Dugdale. Tema sõnul keeldusid arstid tugevamast ravist, väites et nii saavutatakse parim tulemus, ilma et oleks tarvis kannatada kõiki kõrvalmõjusid. Naine on siiani šokeeritud sellest, kui vähe haigla vea ilmnemisel ette on võtnud. Ta on veendunud, et vea eest vastutab küll dr Gygiel, kuid kõik teadsid sellest.

Enne vähidiagnoosi saamist oli kahe lapse isa Ken  Dugdale ärimees, kuid nüüd ei saa ta enam sõpradega välja minna, suhelda, süüa ega rääkida.

Peaarstile kuuletuti pimesi

Haigla personal hoiatas küll arsti sageli, et doos võib olla liiga väike, kuid dr Grygieli käske täideti siiski vastuvaidlemata. Selle äärmiselt suure eksimuse kohta ei koostatud isegi ühtegi aruannet.

Austraalia valitsuse tellitud raportis on kirjas, et haigla personal kas teadis arsti teadlikult tehtud veast või oleks sellest isegi pidanud teadma. Haigla väitis ka, et dr Grygieliga, kes loobus ametist veebruaris ja reisis seejärel Austraaliast välja, peeti koheselt nõu ja ta pandi järelevalve alla. Raportist selgub, et seda tegelikult ei toimunud.

St Vincenti haigla ei andnud isegi patsientidele ja nende pereliikmetele juhtunust isegi mitte teada, enne kui veebruaris ilmus selle kohta ametivõimude tellitud raport. Seejuures teadis haigla toimunust juba kuus kuud varem. Haiglal ei tundunud olevat ka kiire ebaõnnestunud ravi kohta järelduste tegemisega. Ka dr Grygieli ennast oli peaaegu võimatu kätte saada, sest väideti pidevalt, et ta on parajasti patsiente ravimas. Nüüd on ta aga Ausaaliast sootuks lahkunud.  

«Ma tean, et patsientidele ei tehtud viga ja neile ei sündinud madalama doosi tõttu mingisugust kahju, mistõttu ei ole mul põhjust ka vabandada,» rääkis vähiarst mõne aja eest ajakirjandusele. Nüüd ähvardab teda kohtusse kaebamine. Siiani on haigla saatnud pika vabanduskirja ühele patsiendile, kes ähvardas arsti ja haigla tehtud vigade pärast kohtusse kaevata.

Austraalias jääb viie aasta pärast keskmiselt ellu 68 protsenti pea- ja kaelavähiga patsientidest. Siiani ei ole juhtumit uurinud arstid suutnud öelda, kas suri tavapärasest rohkem patsiente, sest raviti ka tavapärasest rohkem nõrgemaid patsiente. Arvestades keskmist surevust oleks aga viie aasta jooksul tavaliselt surnud peaaegu 25 patsienti.