Ekspert: hasartmängusõltuvus on asendumas arvutimängude sõltuvusega

Üha enam inimesi on arvutimängudest sõltuvuses. Foto: ©The Image Works/TopFoto/Scanpix

Sõltuvus hasartmängudest ühiskonnas tervikuna näitab kahanemise märke, aga kasvamas on sõltuvus arvutimängudest ja seda eriti just noorte seas.

«Tuginedes viimasele hasartmängimise leviku-uuringule aastast 2014, on trend ikkagi hasartmängusõltuvuse leviku vähenemisele ühiskonnas tervikuna. Noorte arvutimängukäitumine on selle pahupoolega aga pigem tõusetrendis,» ütles hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Pille-Riin Kaare teisipäeval.

«Aastate jooksul võib peamiste muutustena välja tuua mängimise viiside muutused. Kui 2008. aastal oli tegemist probleemsete mänguritega, kes peamiselt mängisid kasiinos, siis tänasel päeval on mängimine liikunud enam arvutipõhiseks,» selgitas Kaare. «Seetõttu ka levib nimetus interneti-või arvutisõltuvus, mis tegelikult ei ole diagnoos, mida võiks haiguste klassifikatsioonidest leida. Sageli ei teagi lähedased, mida inimene seal arvutis teeb,» tõdes nõustamiskeskuse psühhoterapeut.

«Mänguvõimalusi on juurde tulnud, lisaks arvutis mängitavatele kasiinomängudele tooksin välja pokkeriturniirid, kus mitte kõik ei mängi kontrollitult, vaid palju on neid, kel esinevad ülemäärase mängimise ja sõltuvuse tunnused,» ütles Kaare. Samuti tõi ta välja spordiennustused ja valuutaturgudel mängimise, millest võib sõltuvus tekkida.

Eksperdi sõnul on noorte hulgas populaarsed ka internetis mängitavad võistkondlikud mängud, mis võivad hakata igapäevaelu tõsiselt segama. «Koolitulemused halvenevad, hobid ja sotsiaalne suhtlus väheneb," sõnas Kaare. Eristades hasartmängusõltlasi vanuse järgi, tunnistas ta, et nooremad inimesed mängivad enam kasiinomänge ja teevad spordiennustusi, vanemad inimesed aga eelistavad loteriimänge.

Rääkides sõltlastele pakutavast võimalusest panna endale mängukeeld, tunnistas ekspert, et sel on mõningane positiivne mõju, aga see ei aita sõltuvusest lahti saada. «Keelu panemine on kahtlemata oluline kaitse ennast kahjustava eest. Aga teiselt poolt ei ole keeld ravi. Seega ideaalne oleks, kui inimene paneb keelu ja seejärel pöördub ka teraapiasse, et sõltuvusest vabaneda,» rõhutas Kaare.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus tegeleb mängusõltuvuses inimeste tasuta nõustamisega. Keskus alustas tegevust 2008. aastal ja see on Eestis senini ainus hasart- ja arvuti- või internetisõltuvuse psühhoteraapiale spetsialiseerunud keskus. Nõustamiskeskuses saavad tasuta nõustamist ja psühhoteraapiat mängusõltuvuses inimesed ja nende lähedased nii eesti kui vene keeles Tallinnas ja Tartus. 2015. aastal osales teraapias 128 inimest.

2014. aastal läbi viidud uuringu «Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega» tulemused viitavad, et Eestis kuulub mängusõltuvuse riskirühma neli protsenti 15–74-aastastest elanikest.

Abivajajad saavad keskuse spetsialistide vastuvõtule registreeruda, helistades numbrile 15410. Lisaks individuaalsele psühhoteraapiale on võimalik ravi saada ka e-nõustamise vahendusel. Rohkem infot leiab nõustamiskeskuse kodulehelt www.15410.ee. Nõustamiskeskuse tegevust toetab Hasartmängumaksu nõukogu.