«Saagem tuttavaks: kauaoodatud digiretsept» – sellise reipa pealkirjaga artikkel ilmus selle aasta esimesel päeval Postimehe veebiväljaandes.
2010: aasta piduri tiitlist pääsenud digiretsept
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
31. detsember 2010, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd, kui sellest kirjutisest on möödunud 12 kuud, teame digiretsepti kui tujukat ja napilt aasta piduri tiitlist pääsenud e-tervise lahendust.
Aasta piduri tiitli andmist digiretseptile kaalus infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit. Liidu president Taavi Kotka tunnistas kevadel avalikult, et kogu IT-sektoril on tõrkuva süsteemi pärast piinlik ning teist valdkonna mainet nii palju kahjustanud projekti pole viimasel ajal olnud.
Kriitika põhjuseks olid aasta alguses tõeks saanud ennustused, et digiretseptisüsteem kukub esimestel kuudel kolinaga kokku ning seetõttu kannatavad nii apteekrid kui patsiendid. «Praeguses seisus on suur oht, et aasta alguses võivad patsiendid ravimiteta jääda,» ütles apteekide ühenduse juht Kadri Tammepuu 2009. aasta detsembris.
13. jaanuar 2010 ei langenud küll kurjakuulutavale reedele, kuid just sel päeval läks süsteem mitu korda rikki, ravimite ostmine oli häiritud kogu riigis ja inimesed pidid apteegist lahkuma rohtudeta.
Pärast seda said digiretsepti tõrked meedias pea iganädalaseks teemaks. «Digiretsept tõrkus taas», «Digiretseptisüsteemis oli taas rike», «Ülekoormus põhjustas taas tõrkeid digiretseptide süsteemis» – need on vaid osa aasta esimestel kuudel ilmunud uudiste pealkirjadest. Lõpuks hakati digiretseptiga ravimi ostmist võrdlema õnnemänguga.
Samas jättis IT-sektor digiretsepti aasta piduri tiitlist ilma, sest nägi tõrksas süsteemis siiski potentsiaali ning töökindlana oleks see maailmas ainulaadne ja läbimurdeline lahendus.
Küsimusele, kas digiretsept vääris tiitlist pääsemist ja kas võiksime sellega praegu maailmas kiidelda, ei saa veel ühest vastust anda.
Kuigi sotsiaalministeerium lubas süsteemi palava suve jooksul töökindlaks teha, pole lühemad ja pikemad rikked siiski kuhugi kadunud. 26. novembril ei töötanud retseptikeskus kaks tundi, Elioni võrgurike viis detsembri keskel digiretseptisüsteemi rivist välja 30 minutiks ning vahetult enne jõule, 21. detsembril, oli süsteemi töö häiritud 2,5 tundi.
Teisalt ei ole digiretsepti viimased tujutsemised meediale kuigi palju huvi pakkunud ja inimesed hakkavad uut e-lahendust omaks võtma. Seda kinnitavad ka Postimehe internetiväljaande novembris tehtud küsitluse tulemused, mille järgi oli rohkem kui 60 protsenti vastanutest digiretseptiga kokku puutunud ja pea 50 protsenti kasutas seda ravimit ostes iga kord.
Seega näib, et inimesed on hakanud nägema digiretsepti meeldivat külge – mugavust. Kuid tujuka e-lahenduse maine parandamise kallal tuleb teha kõvasti tööd.