Abivahendite uus süsteem põhjustab siiani segadust

Toetuse taotlemine abivahendite soetamiseks võib võtta mitu kuud. Foto: Margus Ansu

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on praegu keeruline öelda, kas uus abivahendite korraldamise süsteem on vanast parem, kuid ta nentis, et segadust on veel palju.

Kuigi veel ei saa üldistada, tõi Habicht temani jõudnud juhtumite põhjal välja mõned kitsaskohad, kirjutab Med24. «Tundub, et üks kitsaskoht on perearstidele pandud kohustus abivahendi ISO-koode välja kirjutada,» lausus Habicht. Tema sõnul on viga selles, et seaduselooja ei ole õigel ajal perearstidega läbi rääkinud ja nüüd kannatavad selle all abivajajad, kellele arstid hea meelega konkreetse abivahendi ISO-koodidega tõendeid välja ei kirjuta.

Nii peavad inimesed sageli enne arsti juurde minemist nüüd ise välja uurima, missugune on neile parim abivahend. «Meieni on jõudnud näiteks juhtum, kui inimene läks perearsti käest abivahendi tõendit küsima, kuid perearst kurtis talle, et arstidele on pandud liiga palju kohustusi. Võib-olla võiksid perearstid püüdma mõista abi vajava inimese muret ja mitte oma muresid talle kurtma,» rääkis Habicht.

Abivahenditega tegeleva ettevõtte Inkotuba tegevdirektor Eha Topolev on veendunud, et kohustada perearste kirjutama ISO-koode on raviressursi raiskamise stiilinäide. «Praegu on määruse lisas kirjas abivahendite üheksa põhigruppi, milles omakorda 175 abivahendi põhikoodi. Isegi, kui arstid neid täpselt teaks, võtaks see liigselt aega, et kõik vajalik arstitõendile kirja panna,» selgitas ta. Probleeme võib aga tekitada ka see, kui perearst kirjutab koodi valesti, lisas invaabivahendeid müüva ettevõtte müügijuht Ligita Haavik.

Abivahendi saamine võtab kaua aega

Aeganõudvad on nii abivahendite hindade võrdlemine kui ka erimenetlus. Inimestele, kellel tekkib probleeme sobiva abivahendi leidmisega, annab nõu Astangu keskkonna kohanduste ja abivahendite teabekeskus, mis on aga terves Eestis ainuke sel teemal tasuta nõuannet pakkuv keskus.

Selle kohta, kas erimenetlus kallima hinnaga abivahendi saamiseks kestab parasjagu kaua, lähevad arvamused lahku. «Varem võttis kallima hinnaga abivahendite puhul menetlus oluliselt kauem aega kui täna, sest see pidi minema maakondliku komisjoni kaudu, mis kogunes võib-olla mõned korrad aastas,» ütles Habicht. Haaviku sõnul kostab aga ka erimenetluse kohta nurinat, sest veel märtsi lõpus ootasid paljud inimesed vastuseid jaanuaris ja veebruaris esitatud taotlustele. Pealegi on saabunud vastuse tekst tema hinnangul nii keeruline, et tavainimene sellest aru ei saa.

Haavik tõi ka välja, et inimesed pannakse nüüd fakti ette, kas ta üürib või ostab abivahendi. Kui varem võis inimene seda ise otsustada, siis nüüd võib inimene ise selle otsuse teha vaid erimenetlusega. «Pikaajalise kasutamise korral tuleb rentimine inimesele ja riigile mitu korda kallim kui kohe väljaostmine,» lisas ta.

Piirhinnad suurendavad omaosalust

Teavitamata jätmise tõttu tuligi jaanuaris paljudele inimestele ebameeldiva üllatusena abivahendite hinna omaosaluse järsk tõus. Selle oluliseks põhjuseks olid kõikidele abivahenditele kehtestatud piirhinnad. Madala piirhinna tõttuvalivad Haaviku sõnul inimesed sageli odavama toote, kuigi tegelikult oleks neil tarvis paremat ja kallimat abivahendit.

Topolev tõi näite juhtumist Viljandis, kus puudega lapse ema soovis osta nahahoolduseks vajalikke tooteid, kuid loobus ostust, kui sai teada, et hind oli märgatavalt kallim kui eelmisel aastal.

Sotsiaalkindlustusamet: reform on käivitunud rahuldavalt

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu rääkis, et abivahendite reform on käivitunud rahuldavalt.

«Suuremad probleemid ja muudatusest tingitud segadus hakkab taanduma ning nii inimesed kui ettevõtted on suuremas osas kohanenud uue olukorraga,» selgitas ta. Ta lisas, et eri poolte teavitamisele ja nõustamisele on siiski vaja ka tulevikus tähelepanu pöörata. Perearstide seltsiga on kavas aprilli jooksul rääkida läbi koolitusvajadus 2016. aastaks.

Abivahendite taotlustega seotud erimenetluse jaoks on seadusega ette nähtud 30 päeva. Tavaliselt peetakse Salmu sõnul sellest tähtajast ka kinni, kuid eriti keeruliste juhtumite menetlemine võib võtta ka pisut kauem aega.

Ta lisas et abivahendite erimenetluse otsused on püütud hoida võimalikult selged ja lühikesedning väga vähese juriidilise kaastekstiga. Selgitavat kaaskirja võib aga vaja olla keerulisemate juhtumite puhul. Kui midagi jääb segaseks, soovitab ta kas selgituse saamiseks menetleja poole pöörduda või helistada sotsiaalkindlustusameti infotelefonile.