/nginx/o/2016/04/13/5258715t1h2592.jpg)
Õiguskantsleri sõnul jättis ministeerium enne abivahenditega seotud muudatuste elluviimist hindamata piirhindade mõju abivahendite üürijatele.
Õiguskantsler: ministeerium kehtestas piirhinnad piisava analüüsita ja teavitustööta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja tõstatas rea küsimusi tema lapsele üüritavate abivahendite omaosaluse suurest ja ettenägematust tõusust 2016. aasta algusest, kirjutab Med24. Õiguskantsler Ülle Madise analüüsis abivahendisüsteemi muudatusega seotud materjale. Ilmnes, et abivahendisüsteemi muudatuste väljatöötamisel on jäänud eelnõude seletuskirjades välja toomata piirhindade kehtestamise mõju abivahendi üürijatele.
Seega ei ole sotsiaalministeeriumi tegevus vastanud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Muudatustest jagasid nii sotsiaalministeerium kui ka teised asjassepuutuvad asutused küll aegsasti teavet, kuid see ei kajastanud abivahendi üürijatele tekkida võivat hinnatõusu. Piisava teavitustöö tegemata jätmisega on eksitud hea halduse tava vastu.
Madise toob välja, et sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on ise öelnud, et talle oli teada, et kõikidele abivahenditele piirhinna kehtestamine võis teatud juhtudel tuua kaasa abivahendi kasutajale hinnatõusu. Seda mõju tulnuks Madise sõnul kajastada piisava põhjalikkusega ka õigusaktide eelnõude seletuskirjades.
Selle aasta jaanuarist kehtestatud abivahendite piirhinnad võisid inimeste väljaminekuid üleöö oluliselt suurendada. Õiguskantsleri poole pöördunud inimese kulud tõusid muudatuste jõustumise järgselt ühe abivahendi kasutamise eest ca 35 euro võrra. Abivahendi üürihind oli umbes neli korda kõrgem detsembris sama abivahendi kasutamise eest makstust.
Suurimat mõju avaldas muudatus neile abivahendi kasutajatele, kellele oli abivahend juba enne muudatuste jõustumist välja üüritud. Nemad olid kohustatud abivahendi kasutamise eest tasuma uuest aastast uute piirhindade alusel. Teine võimalus olnuks abivahendist loobuda, mis aga halvendanuks puudega inimese toimetulekut. Avalikkuse tähelepanu enne muudatuse kehtestamist aga sellega seotud võimalikele probleemidele ei juhitud. 2015. aasta andmetel üürib Eestis kokku abivahendit 18 000 inimest ehk neljandik abivahendi kasutajatest.
Sotsiaalministeerium selgitas, et ka abivahendeid üürile andvate ettevõtjatega oli kokku lepitud, et nad teavitavad inimesi abivahendisüsteemi muudatustest. Samas ei ilmnenud, et sotsiaalministeerium oleks andnud konkreetseid suuniseid teavitada just abivahendi üürijaid võimalikust hinnatõusust ja selle vähendamise võimalustest.