/nginx/o/2016/04/15/5265593t1hf324.jpg)
Homme, 16. aprillil tähistatakse rahvusvahelist häälepäeva. Ida-Tallinna keskhaigla polikliinikus igapäevaselt patsiente vastuvõttev kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling paneb inimestele südamele, et häälehäiretega ei pea leppima.
Häälehäired – mure, millega ei pea leppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktori sõnul ollakse häälehäirete puhul enim kimpus teadaoleva põhjuseta seletamatu hääle käheduse ja väsimisega. Hääl võib olla ka kare, räme, katkev, hääle kõrgus väheneb või hääl on juhitamatu – see toob tavaliselt kaasa selle, et räägitakse vähem, köhatatakse tihti ning lauljatel tekivad kaebused laulmisel ja pärast seda.
Hoolitse igakülgselt oma hääle eest
Kõrva-nina-kurguarsti sõnul on häälehäired üpris levinud mure, millega arsti vastuvõtule pöördutakse. Oma osa on siin igapäevasel elustiilil, samuti toitumisel ja ebapiisaval veetarbimisel. Hoiduda tuleks sel puhul halbadest harjumustest ning juhul, kui igapäevane töö eeldab hääle pidevat pingutamist, püüda häält sellal ning muul ajal maksimaalselt hoida.
Kuidas oma hääle eest täpsemalt hoolt kanda ning mis on need faktorid, mis häälehäirete teket võivad soodustada? Nagu öeldud, tuleb dr Kallingu sõnul oma hääle eest kogu aeg hoolt kanda. Elustiiliga kaasnevad harjumused – pikaajaline suitsetamine, liigvali häälekasutus, rääkimine suurenenud müra taustal, samuti pikaajaline kokkupuude kemikaalide, tolmu ning temperatuurikõikumistega, emotsionaalne stress – kõik see mõjutab meie hääle seisukorda.
Seda, kas patsienti kimbutavad häälehäired, saab selgeks teha videolarüngostroboskoopial. Nõnda uuritakse ka neelamis- ja hingamisfunktsiooni, ebaselge köha ja tükitunde põhjuseid.
Kuidas hääle hügieeni eest hoolt kanda?
Tegelikult ei ole hääle eest regulaarselt hoolitsemises midagi keerulist. Dr Kalling soovitab neil, keda häälemured kimbutavad, tarbida iga päev kuni 2 liitrit toasooja gaseerimata vett. Samuti ei tasu liialdada kohvi, tee, kakao, koola, šokolaadi ja piimaga.
«Kindlasti tuleb arvestada regulaarsete toidukordadega, olla teadlik oma ravimitest ja haigustest ning lõpetada kohe suitsetamine. Siinkohal panen südamele, et ka passiivne suitsetamine on häälehäirete tekkimise teguriks. Ettevaatlik tuleb olla kodukeemiaga ning pöörata tähelepanu oma keskkonnale, seda piisavalt niisutada ja puhastada,» sõnab dr Kalling.
Loomulikult tuleb doktori sõnul vähendada lisaks eelnevale ka alkoholi tarbimist, vältida nakkusi ja pesta pidevalt käsi. Vajadusel tuleb anda häälele puhkust, jälgida häälekoormust ning vältida võimalusel müras viibimist, karjumist, samas ka sosistamist ning hääle puhtaks köhatamist. Kõnelemisel tasub võtta aega, mitte kiirustada ning vältida rääkides kaela ja õlavöötme pinget, lõdvestada ennast, jälgida hingamist ning kasutada kõnelemisel või laulmisel hingamistuge, võimelda ning rühti jälgida, liikuda värskes õhus, puhata ja magada piisavalt.
Dr Kallingu sõnul on häälehäiretest rääkimine, häälepäeva tähistamine ning inimeste hääleteadlikkuse tõstmine kõikjal maailmas aasta-aastalt hoogustunud. «Uhkusega võib nentida, et viimasel viiel aastal on rahvusvahelist häälepäeva tähistatud ka Eestis. Tänavu toimub Eestis häälepäeval kolm üritust, neist kaks kontserti ja 15. aprillil koolituspäev Ida-Tallinna keskhaiglas, mille teemaks on «Hääl ja hingamine»,» rõõmustab dr Kalling ja julgustab neid, keda häälehäired kimbutavad, kindlasti spetsialisti poole pöörduma. Häälehäiretega ei pea leppima!