Vaata, missuguste ravimite võtmine suurendab liiklusõnnetuse riski

Autojuht ei pruugi alati teadagi, et on võtnud ravimit, mis muudab auto juhtimise ohtlikuks.

FOTO: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kevadel sagenevad allergiad võivad olla eriti tülikad just autojuhtide jaoks, sest aevastushoog võib tähendada pikka pimesõitu, mis lõppeb ebaõnne korral ka autoõnnetusega. Ravimid aitavad küll selle häda vastu, kuid neil on sageli kõrvalmõjud, mis võivad autoroolis olemise samuti ohtlikuks muuta.

Saksamaa autoklubi ADAC hoiatab, et roolis olles peab inimene erilist tähelepanu pöörama sellele, missuguseid ravimeid ta võtab. Autorooli istumise võib ohtlikuks muuta ligikaudu viis protsenti ravimitest. Eriti ohtlikud on unerohud, rahustid ja valuvaigistid, kuid autojuhtimist võivad takistada ka näiteks vereringehäirete ja lihaspinge korral võetavad käsimüügiravimid.

Levinumad ravimid ja nende kõrvalmõjud:

Rahustid ja unerohud

Bensodiatsepiin ja kloraalhüdraat mõjutavad keskendumisvõimet ja lihasfunktsiooni. Need ained võivad mõjuda mitu päeva pärast võtmist.

Allergiaravimid

Difeenhüdramiin ja klemastiin muudavad uniseks ja võivad vähendada reaktsioonikiirust.

Valuvaigistid ja külmetusravimid

Kodeiin, morfiin, opiaadid, aspiriin ja paratsetamool võivad põhjustada valutundlikkuse kadumist ja peapööritust ning pikemaajalisel tarbimisel koos unerohtude, kodeiini või kofeiiniga ka võõrutussümptomeid.

Külmetusravimid ja köharohud

Dekstrometorfaan, difeenhüdramiin ja doksülamiin võivad põhjustada peapööritust, unistust ja reaktsioonikiiruse vähenemist.

Gripiravimid ja stimulandid

Koffeiin ja efedriin muudavad riskialtimaks, mistõttu alahinnatakse sageli ohtlike olukordi. Pärast nende ainete mõju vähenemist jääb inimene uniseks.

Vererõhuravimid

Resepiin, klonidiin ja beetablokaatorid võivad põhjustada peapööritust, väsimust, peavalu ja vereringešokki.

Silmaravimid

Atropiin muudab silmad pimestamise suhtes tundlikumaks ja halvendab nägemisvõimet.

Psühhiaatrilised ravimid, antidepressandid

Imipramiin ja kloorpromatsiin vähendavad reaktsioonikiirust ja tekitavad tajuhäireid.

Diabeediravimid

Kui suhkurtõve all kannatav inimene võtab vales koguses insuliini, siis võib veresuhkru tase langeda liiga madalaks. Tulemuseks võivad olla tähelepanu- ja nägemishäired, krambihood ning koomasse langemine.

Epilepsiaravimid

Fenobarbitaal, primidoon ja fenütoiin on tugevad rahustid, mis muudavad uniseks ja vähendavad keskenudmisvõimet.

Selleks, et õigesti käituda, tuleks teha järgnevat:

  • Küsi arstilt või apteekrilt ravimite võimalike kõrvalmõjude kohta ja vali ravim, mis sobib paremini autojuhtidele. Kui oled võtnud ravimit, mis mõjutab autojuhtimise võimet, siis ära rooli istumisega enda ja teiste elu ohtu sea.
  • Räägi alati oma kõigile raviarstidele kõigist ravimitest, mida võtad. Eriti ettevaatlik tuleb olla tugevate retseptiravimitega, mis võivad omavahel reageerida.
  • Võta ravimit nii, nagu arst on määranud. Suurem kogus võib põhjustada ootamatuid kõrvalmõjusid ja väiksem ohtlikke haigushooge.
  • Loe ravimi infoleht enne ravimi tarbimist korralikult läbi ja järgi seal olevaid soovitusi. Näiteks võivad rahustid ja unerohud mõjuda ka järgmisel päeval. Kui infoleht keelab ka siis autot juhtida, siis tuleb sellest kinni pidada.
  • Ära võta ravimeid, mida sa ei tunne, ükskõik kui palju sõbrad või tuttavad neid ka parajasti kiidavad.
  • Kui tunned väsimust, peapööritust või ärritust, siis peata auto ja ära mine rooli enne, kui tunned end taas tervena.
  • Kui arst on keelanud autot juhtida, siis tuleb sellest kinni pidada!

NB! Alkohol ja ravimid ei sobi kokku omavahel ega auto juhtimisega! Alkohol mõjutab eriti unerohtude, psühhoosiravimite, antidepressantide ja diabeediravimite toimet. Tulemuseks võib olla kurbade tagajärgedega liiklusõnnetus, mida roolis olnud autojuht kahetseb terve elu.

Populaarne

Tagasi üles