Saksamaa autoklubi ADAC hoiatab, et roolis olles peab inimene erilist tähelepanu pöörama sellele, missuguseid ravimeid ta võtab. Autorooli istumise võib ohtlikuks muuta ligikaudu viis protsenti ravimitest. Eriti ohtlikud on unerohud, rahustid ja valuvaigistid, kuid autojuhtimist võivad takistada ka näiteks vereringehäirete ja lihaspinge korral võetavad käsimüügiravimid.
Levinumad ravimid ja nende kõrvalmõjud:
Bensodiatsepiin ja kloraalhüdraat mõjutavad keskendumisvõimet ja lihasfunktsiooni. Need ained võivad mõjuda mitu päeva pärast võtmist.
Difeenhüdramiin ja klemastiin muudavad uniseks ja võivad vähendada reaktsioonikiirust.
Valuvaigistid ja külmetusravimid
Kodeiin, morfiin, opiaadid, aspiriin ja paratsetamool võivad põhjustada valutundlikkuse kadumist ja peapööritust ning pikemaajalisel tarbimisel koos unerohtude, kodeiini või kofeiiniga ka võõrutussümptomeid.
Külmetusravimid ja köharohud
Dekstrometorfaan, difeenhüdramiin ja doksülamiin võivad põhjustada peapööritust, unistust ja reaktsioonikiiruse vähenemist.
Gripiravimid ja stimulandid
Koffeiin ja efedriin muudavad riskialtimaks, mistõttu alahinnatakse sageli ohtlike olukordi. Pärast nende ainete mõju vähenemist jääb inimene uniseks.
Resepiin, klonidiin ja beetablokaatorid võivad põhjustada peapööritust, väsimust, peavalu ja vereringešokki.
Atropiin muudab silmad pimestamise suhtes tundlikumaks ja halvendab nägemisvõimet.
Psühhiaatrilised ravimid, antidepressandid
Imipramiin ja kloorpromatsiin vähendavad reaktsioonikiirust ja tekitavad tajuhäireid.
Kui suhkurtõve all kannatav inimene võtab vales koguses insuliini, siis võib veresuhkru tase langeda liiga madalaks. Tulemuseks võivad olla tähelepanu- ja nägemishäired, krambihood ning koomasse langemine.
Fenobarbitaal, primidoon ja fenütoiin on tugevad rahustid, mis muudavad uniseks ja vähendavad keskenudmisvõimet.