T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õige hambaravi võib päästa elu

Heilika Leinus
, reporter
Õige hambaravi võib päästa elu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hambapõletiku tõttu võib tekkida eluohtlik kogu keha põletik ehk sepsis.
Hambapõletiku tõttu võib tekkida eluohtlik kogu keha põletik ehk sepsis. Foto: Ezequiel Scagnetti/Scanpix

Hambapõletikuga patsiendid saavad sageli asjatult antibiootikume, kuid parem oleks tegeleda põletiku põhjusega, sest ravimata hambapõletik võib seada ohtu inimese elu.

Hammastest lähtuvatel põletikel võib olla tõsiseid tagajärgi, millest kõige hullem on surm, vahendab Terviseuudised Soome arstide ajalehte Mediuutiset. Soome sureb hambapõletiku tõttu igal aastal umbes viis inimest ehk iga viiesajatuhandes inimene. Manchesteri ülikooli hambaarsti ja teadlase Riina Richardsoni sõnul pole paistes hamba tõttu keegi Soomes aastakümneid surnud, küll aga suust alguse saanud põletike kätte, mis on tekitanud organismis üldise põletiku. Ta lisas, et sageli jääb sel juhul põletiku algallikas üldse teadmata, see ei selgugi.

Näiteks võib selline ravimata hambast tekkiv põletik põhjustada aeglase, hiiliva algusega endokardiiti ehk südamesisekestapõletikku. Arstid ise ei oska sageli sel puhul hammast kahtlustada, ehkki seda teades saaks kiirelt haige hamba kui põletiku algallika eemaldada. Richardsoni sõnul ongi põletikus hamba puhul sageli just hamba väljatõmbamine parim lahendus.

Antibiootikumide võtmise asemel peaks hammast ravima

Richardsoni sõnul määravad hambaarstid hambapõletike korral patsientidele sageli liiga kergekäeliselt antibiootikume, millest ei pruugi põletiku käes vaevleval inimesel kuigi palju kasu olla. Teadlase sõnul on tähtsaim hoida hammas korras. «Infektsiooni teke peab saama kontrolli alla. See ei aita, kui hammast marineeritakse antibiootikumidega,» sõnas ta.

Richardson soovitab hambapõletiku puhul antibiootikume kasutada vaid erakordsetel juhtudel, kui patsiendil on mõni muu kaasuv haigus, ja siiski kasutada lisaks muid hambaravi võtteid. Hyksi infektsioonikliiniku osakonnajuht Asko Järvinen on samuti seisukohal, et antibiootikumide väljakirjutamine on nii-öelda kergema vastupanu tee, kui näiteks valvearst soovib vaevas patsienti aidata ajal, mil hambaravi pole parasjagu saadaval.

Antibiootikum võib piirata põletiku levikut, kuid selle kasutamisel on Järvise sõnul probleemid. «Suurim risk on see, et patsient ongi arvamusel, et nüüd on asi korras ja hoitud,» jätkas Järvinen. Kui hambaid edasi ei ravita ja asjaga ei tegelda, tuleb põletik tagasi endisest hullemana. Riina Richardsoni sõnul peaks patsient ennekõike tegelema algallika ravimisega. «Põletikus hamba ravis ei ole küsimus just sekundites, kuid esmaabi peaks mahtuma ööpäeva sisse,» soovitas Richardson. Kui suud ei saa aga enam korralikult lahti teha  või tekkivad neelamisraskused, siis peaks patsient kiiresti valvearsti poole pöörduma.

Antibiootikum hamba juurekanalis mikroobe ei hävita

Tartu ülikooli kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre sõnul ei jõua antibiootikumid kuidagi juurekanalisse mikroobe hävitama, sest põletik paikneb hamba juurekanali dentiinis, kus puudub verevarustus.

Antibiootikume tuleks tarvitada vaid siis, kui organismi hakkab ähvardama eluohtliku kogu keha põletiku ehk sepsise oht. «Sel puhul on patsiendil palavik ja halb enesetunne ning reeglina tugev turse, mis paikneb süüdlase hamba piirkonnas ja suureneb,» selgitas Seedre. Hambast lähtunud kaugelearenenud põletik võib tohtri sõnul murda läbi lihastevahelistesse vaheruumidesse kaelal, suupõhjas, rindkere vahel paiknevas kopsudevahelises ruumis mediastinumis või ülespoole mälumislihaste ja aju piirkonda. «Niisugune seisund on selgelt eluohtlik ja nõuab kiiret kirurgilist vahelesegamist,» rääkis Seedre, kelle sõnul võib sel juhul antibiootikumide kasutamisest kindlasti abi olla. «Ka Eestis on olnud sel põhjusel surmajuhtumeid. Viimane taoline oli siiski aastaid tagasi,» lisas ta.

Probleemiks on Seedre sõnul antibiootikumide kasutamine haiguste ennetamiseks. Kui arstid sel puhul antibiootikume tavaliselt välja ei kirjuta, siis mõned inimesed hakkavad näiteks hambavalu tekkides omal algatusel koju jäänud antibiootikume tarbima. «Hull on lugu eriti Metronidazoliga, kus mulle tundub, et paljud inimesed peavad seda valuvaigistiks. Antibiootikumi terapeutiline doos põletiku koldes tekib alles 36-48 tunni möödudes ja seega ei saa neilt loota kiiret abi. Kõik patsiendid peaksid teadma, et antibiootikumid on kehvad valuvaigistid,» rääkis tohter.

Loe täismahus artiklit ka portaalist Terviseuudised.

Märksõnad
Tagasi üles